Pühapaikade tähtsustamine pole pelgalt hoiak, enamus inimesi soovib looduslikke pühapaiku ka külastada ning osaleda nende kaitsmises. Vähemalt kord aastas külastab mõnd looduslikku pühapaika 31% ning vähemalt kord mõne aasta jooksul 70% vastanuist, selgus 15. oktoobril  esitletud uuringus.

Uuringu aruandest selgub, et 84% vastanuist peab Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks. Sellist suhtumist jagavad  sarnaselt erinevad vanuserühmad nii eesti- kui vene emakeelega elanikkonna seas. Uuringu kohaselt on pühapaigad nähtus, mis liidab erinevaid ühiskonnarühmi ning konsolideerib seeläbi tervikuna Eesti ühiskonda.

Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esimees Annely Akkermann ütles esitlusel: "Täna avalikustatud uuring annab riigile olulise sõnumi. Looduslikud pühapaigad tuleb arhiividest välja tuua - kaardistada ja tähistada ning anda kohalikele kogukondadele ja samuti linnades elavatele inimestele võimalus neid külastada ja hoida."

Valdav enamik uuringule vastanuist (86%) soovib, et riik tagaks pühapaikade säilimise ning 74% leiab, et riik ja omavalitsused peaksid pühapaikade hoidmisse panustama samavõrra kui kirikute säilimisse.

Peamised probleemid, mis kerkivad pühapaikade kaitsmisel esile on järgmised: avalikkus ei tea, kus nad asuvad – 56%, riik ei eralda nende uurimiseks ja kaitsmiseks piisavalt raha - 45%, pühapaigad jäävad majandustegevusele jalgu - 44%, ametnikud ja poliitikud ei väärtusta neid piisavalt -  38%.

Kui pühapaiku puudutav teave oleks paremini kättesaadav, siis külastaks pühapaiku sagedamini kindlasti 16% ja arvatavasti 54% vastanuist, ehk 70% Eesti elanikest. Tähelepanuväärne on seegi, et pea igal viiendal vastajal (19%) on mõni looduslik pühapaik eriliselt tähtis.

Üle poole vastanuist (61%) on valmis isiklikult kaasa lööma hiite ja teiste looduslike pühapaikade parema kaitsmise ettevõtmistes. Selline valmisolek ilmneb ka seoses eelolevate valimistega. Kolmandik valijaist (33%) eelistab 2015. a Riigikogu valimistel kindlasti või arvatavasti kandidaati või erakonda, kes lubab tagada hiite ja teiste looduslike pühapaikade säilimise. Nii võivad kandidaadi hiiesõbralikud seisukohad saada valiku tegemisel määravaks kuni 300 000 valijal.

Ühiskonnas valitsevad hiiesõbralikud hoiakud ei tunne maailmavaatelisi piire. Nii peab hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks 90% inimestest, kelle jaoks on luterlus kõige südamelähedasem, 87% katoliikluse eelistajaid, 84% õigeusu eelistajaid ning  79% vastanuist, kelle jaoks ükski religioon pole südamelähedane.

Kõige südamelähedasemaks religiooniks pidas vastanutest õigeusku 32%, maa- ja taarausku 22%, luterlust 20%,  ning katoliiklust 7%. Religiooni suhtes ükskõikseid oli 24%.

Ootuspäraselt olid eestlaste usulised eelistused mõnevõrra teistsugused: luterlus 37%, usuleigeid 30%, maausk ja taarausk  30%, katoliiklus 8 ja õigeusk 8%.

Uuringu valmistas sisuliselt ette Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Uuringu tellis Hiite Maja sihtasutus ning selle teostas Faktum ja Ariko.  Uuringus küsitleti tuhandet Eesti elanikku vastavalt elanikkonna sotsiaaldemograafilistele proportsioonidele vanuse, soo, peamise suhtluskeele ja elukoha lõikes vanusevahemikus 15-74 aastat. Varasemad  sarnased  uuringud pühapaikade teemadel on toimunud 2011. ja 2012. aastal.

Uuringu tutvustus ja lisateavet