Inimesed on loomariigis ainsad, kes jätkavad piima tarbimist pärast imetamisperioodi lõppu ning asendavad oma liigi rinnapiima teisest liigist isendite piimaga. Piimast me saame laktaasi - ensüümi, mis vastutab laktoosi ehk piimasuhkru lõhustumise eest ja mille produktsioon lõppeb koos imetamisperioodiga, kui just organism geneetiliselt ei soodusta vastupidist. Laktaasi lõppemisega seoses võivad ilmneda lehmapiima tarbimisel laktoositalumatuse nähud - pundunud tunne, gaasid ja kõhulahtisus. Tegemist on iseenesest organismi normaalse füsioloogilise reaktsiooniga, mis esineb väidetavalt 50% elanikkonnast vähemal või rohkemal määral.  Piim on tuntud ka kaltsiumiallikana. Piima rolli üle inimeste toidulaual arutlevad Jean Lee ja Randy Wei veebiväljaandes Journal of Young Investigators.

Piima lugu

Peamine lööklause, mida kasutatakse piima reklaamimisel, on selle rohke kaltsiumisisaldus ning sellest tulenev kasulikkus ja vajalikkus meie organismile. Viimane kajastub luude tugevuses, lihaste kontraheerumises, keemiliste ühendite tasakaalustatud jaotumises ja vere hüübimise tagamises - ühesõnaga ilma kaltsiumita inimene ei jääks ellu. Kuid on selgunud, et kaltsiumiallikana sobivad peale imetamisperioodi lõppu ideaalselt ka tera- ja juurviljad ning seemned.

Päevaseks soovituslikuks kaltsiumi koguseks Ameerika Toidu ja Ravimi Administratsiooni (Food and Drug Administration - FDA) andmeil on 800-1000mg (parim 1200mg), mille parimateks allikateks loetakse just tera- ning köögivilju harjumuspärase piima asemel. Kampaania „EI PIIMALE” ("Not Milk" campaign) andmeil sisaldab valge jook vähem kaltsiumi 100 grammi kohta kui teised toiduained, mis nimekirjas võrdluseks esile toodi. Näiteks kaalikas, seesami- ja päevalilleseemned teevad piimale silmad ette. Piimas on küll kompaktselt koos mitmed väärtuslikud ained (kaltsium, magneesium, tsink, valgud, suhkrud, vitamiinid A ja D), kuid keskmiselt tarvitava piimakogusega ei saa kaltsiumi päevane vajadus korvatud. Seetõttu soovitavad FDA spetsialistid kaltsiumiallikana mitte panustada ainult piimale, vaid arvestada ka köögiviljade, teraviljade ja seemnetega. Vajadusel (piimatalumatuse korral) saab kaltsiumi norm täidetud ka ilma piimatooteid tarbimata. Tasub teada, et kaltsiumi omastamiseks on vaja ka magneesiumit, mida leiab näiteks pähklitest.

Lehmapiima vastu?

Viimasel ajal räägitakse palju lehmapiimast, mis pärineb loomalt, keda on süstitud kasvuhormooniga*, suurendamaks piima produktsiooni. Nimetatud hormoon põhjustab sageli udarapõletikku ning selle raviks kasutatakse omakorda antibiootikume. Ka neid võib tihti joodavast piimast leida. Viimane teadmine teeb nii mõnegi piimasõbra mõtlikuks. Samuti on täheldatud, et kasvuhormooni saavate lehmade piimas on kõrgem insuliinsarnase kasvufaktori tase, mida seostatakse eesnäärme vähiga meestel.

Teiseks on piimas palju küllastatud rasvhappeid, mis liigses koguses pole inimestele hea valik.

Lisaks sisaldab piim palju proteiini, mille neutraliseerimiseks on vaja kaltsiumit. Tänu sellele läheb 50% kaltsiumist kohe kehast välja. Tänapäevane dieet on üldse suure proteiinisisaldusega, kuna süüakse väga palju liha.

Kaltsiumi omastamisel on tähtis magneesiumi olemasolu, mida enamasti piimas ei ole. Et suurendada kaltsiumi omastamist, peaks kaltsiumi ja magneesiumi suhe olema 2:1. Kui kaltsiumi ja magneesiumi suhe on kehas paigast ära, siis see koormab organismi. Tänapäeval unustatakse, et ka värske roheline sisaldab kaltsiumit.

Väike kaltsiumi allikate nimekiri:

seesami seemned 959mg/100g
köömned 1196mg/100g
koriandri seemned 709mg/100g
seller 325mg/100g
mandel 256mg/100g
till 190mg/100g
petersell 185mg/100g
oliivid (mustad) 103mg/100g
lehtsalat 68mg/100g
koriandri lehed 67mg/100g
sibul 60mg/100g
redis 50mg/100g
brokoli 40mg/100g
metsapähkel 37mg

Väike magneesiumi allikate nimekiri:

köömned 385mg/100g
koriandri seemned 330mg/100g
mandel 265mg/100g
valged oad 184mg/100g
pruun riis 119mg/100g
tuunikala 32mg/100g
küüslauk 25mg/100g

Alternatiiviks lehmapiimale soovitatakse näiteks kitsepiima, mis sisaldab vähemal määral laktoosi. Kui te otsustate piimatoodete tarbimisest täielikult loobuda, siis asendusvõimalusteks on soja- ja riisipiim või kaltsiumiga rikastatud mahlad ning loomulikult eelpool mainitud juurviljad ja teraviljad ning seemned.

__________________________

* Paljudes riikides, näiteks Ameerika Ühendriikides, kiirendatakse kasvu ka kunstlike hormoonide manustamise teel. Euroopa Liidu liikmesriikides on kasvuhormoonide kasutamine keelatud (Allikas:Eesti Loomakaitse Selts). Keeld aga ei tähenda, et kasvuhormoonide kasutamise juhtumeid Euroopas poleks olnud.