Täna, 21. märtsil, tähistatakse ülemaailmset metsapäeva. Selle tähtpäeva valguses vaatame korraks lähemalt, kes on metsataksaator?

  • Maamajandus
  • 21. märts 2017
  • Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Sõna takseerimine on tuletatud ladinakeelsest sõnast „taxatio“, mis Eesti keeles tähendab „hindamist“ selle sõna kõige ulatuslikumas tähenduses. Selle töö tegijaid on ajast-aega kutsutud taksaatoriteks, keda viimasel ajal on ametlikus kirjapruugis hakatud küll kutsuma metsakorraldajateks, kuid omavahelistes vestlustes kasutatakse endiselt taksaatori mõistet.

Takseerimise eesmärgiks on saada ülevaade mingi piirkonna (omaniku) metsavarudest ning selle põhjal teha arvestust, kui palju ning missugust metsamaterjali on võimalik mingil perioodil (näiteks aastas) varuda. Andmeid võib pidada usaldusväärseks, kui nende vanus ei ületa 10 aastat. Töö põhimõte on, et mingi metsaosa jagatakse eraldisteks. Eraldis on takseernäitajatelt, milleks on puuliigiline koosseis, vanus, keskmine kõrgus, diameeter ja rinnaspindala (varasemalt täius) enam-vähem ühetaoline metsaosa (puistu), mis kasvab sarnasel kasvukohal (metsakasvukohatüübis).

Kuna kõikide puude mõõtmine oleks töömahukas, tuleb mõõta valikuliselt. Seega nõuab amet laiapõhjalisi teadmisi loodusest, silmamõõtu, üldistusvõimet ning kogemusi. Tänapäeval on hindamatuks abimaterjaliks aerofotod.

Et sellist huvitavat ning vaheldusrikast tööd teha, peab omama metsanduslikku haridust, sooritama teoreetilise ja praktilise eksami Keskkonnaagentuuri komisjoni ees. Hetkel on välja antud 242 metsakorraldaja tunnistust. 

 

Sarnased artiklid