Keskkonnainspektsiooni 2009. aasta statistiline kokkuvõte näitab, et keskkonnaalaste rikkumiste arv ei ole majandussurutise tingimustes oluliselt tõusnud. Siiski tuvastati lõppenud aastal tunamullusega võrreldes ligi paarsada rikkumist rohkem. 

Kui 2008. aasta lõpuks oli Keskkonnainspektsioon registreerinud 3 585 keskkonnaalast rikkumist, siis 2009. aastal tuli rikkumiste koguarvuks 3 776.

Rikkumiste arv suurenes enim kalapüügivaldkonnas, kus 2008. aastal tuvastati 1 822 ja lõppenud aastal 2 277 rikkumist. Samuti kasvas rikkumiste hulk jahivaldkonnas ning maapõuekaitses. 2008. aastal oli jahinõuete rikkumisi 134, möödunud aastal 178. Maapõuekaitses oli rikkumisi vastavalt 9 ja 34.

Kahte viimast aastat võrreldes vähenes aga rikkumiste arv jäätmekäitluses, samuti metsaõigusnormide ja kaitstava loodusobjekti kaitse osas.

Valdkondade esikolmik rikkumiste arvu järgi jäi samaks: 2 277 rikkumisega hoiab konkurentsitult esikohta kalapüügivaldkond, sellele järgnevad jäätmevaldkond 339 ning ranna- ja kaldakaitse valdkond 261 rikkumisega.

Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov rõhutas järelevalve tulemusi kommenteerides, et rikkumiste arv ei ole siiski peamine näitaja. Tema sõnul on oluline keskenduda eelkõige sellistele tegevustele ja juhtumitele, millega võivad kaasneda suuremad keskkonnakahjud. Üheks selliseks valdkonnaks on kaevandamine, kus inspektsioon on viimasel aastal kontrolli tugevdanud. Seda suunda jätkab inspektsioon ka edaspidi.

2009. aastal tegid inspektorid järelevalve tagamiseks ning õigusrikkumiste avastamiseks ühtekokku 10 301 kontrollkäiku. Kontrollimiste arv on eelmise aastaga võrreldes jäänud samaks, mis näitab, et Keskkonnainspektsioon suutis ka vähendatud ressurssidega oma ülesanded täita.

Keskkonnaalaste rikkumiste eest määrati möödunud aastal trahve 1 951 isikule kogusummas 4 miljonit krooni.

2009. aasta keskkonnaalaste õigusrikkumiste statistikat saab täpsemalt vaadata meie kodulehelt www.kki.ee rubriigist „Keskkonnajärelevalve andmed“.