Internetis on tuntust kogunud üleskutse viia teisel jõulupühal küünlaid lagedaks raiutud riigimetsa lankidele ja jätma need sinna ööpäevaks põlema, et avaldada nii oma meelsust RMK poolt ellu viidava metsakasutuspoliitika vastu.

Kodanikualgatuse „Tuled KAH metsa!“ algatajanud Mati Kose sõnul on aktsioonis kõige mõistlikum kasutada tormilaternaid või kaanega kalmuküünlaid.

Keskkonnaameti jäätmeosakonna peaspetsialisti Helen Akenpärgi teeb selline mõte aga murelikuks.

„Plastümbrises või teravate servadega ringlusse võetava metalli loodusesse viimine on vastutustundetu,” rõhutas ta. „Looduses laguneb plastikust küünlaümbris sadu aastaid, ohustades nii pinna- ja põhjavett kui ka ümbritsevat elusloodust.”

Lisaks sellele, et küünalde ja elava tule järelevalveta jätmine on Akenpärgi sõnutsi vastutustundetu, mõjutab see metsas elavaid loomi ja linde, kes võivad kustunud küünlaid uudishimust või ekslikult puutuma minna. Hiljem jäävad küünajäägid ja nende ümber olev plastik keskkonda lagunema ning ohustavad metsaelenikke. Ka häirivad metsaelanikke loodusesse lahtiselt jooksma lubatavad koerad. Põlev küünal annab loomadele märgi inimese kohalolust ja nad ei saa liikuda vabalt oma elupaikade vahel.

Akenpärgi sõnutsi on keskkonnaametile siiani selgusetu, kuidas on korraldajad plaaninud aktsiooni käigus tekkivaid riske maandada ning mis saab tekkinud jäätmetest edasi.

Kose annab soovituse, et inimesed oma metsa viidud küünla ümbrised ise järgmisel päeval ära tooks.

Paraku pole inimesed tihtilugu nii virgad, et enda järelt koristada. Võib juhtuda ka, et RMK raiete ulatuslikkuse tõttu ei leita enda poolt jäetud küünlaid lihtsalt enam üles.