Keskkonnaagentuuri äsjailmunud väljaande ”Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990-2017” kohaselt on õhusaasteainete heitkogused Eestis langustrendis. Väljaandes antakse ülevaade riigi paiksetest ja hajusheiteallikatest õhku paisatud saasteainete heitkogustest.

Paiksete heiteallikate heitkoguste andmed pärinevad iga-aastastest aruannetest, mida õhusaaste- või keskkonnakompleksluba omavad heiteallikate valdajad (ettevõtted) esitavad läbi veebipõhise infosüsteemi. Hajusheiteallikaks on käesoleva väljaande mõistes väike aruandluskohustuse alla mittekuuluv paikne heiteallikas või teatud suuremat pindala kattev heiteallikas (põllumajandus, liikuvad heiteallikad, kodumajapidamised).

Ülevaates selgub, et võrreldes 1990. aastaga on 2017. aastaks vähenenud kõigi analüüsitud saasteainete heitkogused, peamiselt ümberkorralduste tõttu, mis toimusid majanduses ja omandisuhetes pärast Eesti taasiseseisvumist. Viimastel aastatel on heitkogused vähenenud tulenevalt ettevõtete poolt kasutusele võetud heite püüdeseadmetest ja uutest tehnoloogiatest.

KAUR kõneisik Elo Mandel juhtis tähelepanu sellele, et kuigi tänu ettevõtete poolt kasutusele võetud keskkonnakaitselistele meetmetele on Eestis heitkogused viimastel aastatel vähenenud ei pruugi neist piisata pikemaajaliste heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamiseks.

„Inimtekkeliste heitkoguste vähendamine on oluline samm tagamaks puhast ja kvaliteetset õhku meile kõigile.„

Täpsemalt saab konkreetsete saasteainete heitkoguste suundumustest lugeda siit.

Ülevaade põhineb Euroopa Komisjonile, Euroopa Keskkonnaametile ja Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (CLRTAP) sekretariaadile esitatud inventuuriaruande heitkoguste trendi peatükil. Inventuuriaruande esitamise kohustus tuleneb LRTAP konventsioonist ja direktiivist 2016/2284/EL teatud saasteainete riiklike piirnormide kohta (nn NEC-direktiiv).