3. märtsil sai Tartus avalöögi Andmekooli korraldatud kohtumiste sari, mille esimesel koosviibimisel arutati mitmeid keskkonnaandmetega seotud teemasid: olemasolevaid ja loodavaid andmekogusid, keskkonnaandmete kättesaadavust ning ka mitmeid teisi põnevaid projekte. Lisaks ürituste sarja korraldajatele Kristjan Maasalule ja Teele Pehkile oli kogunenud mõtteid vahetama veel kümmekond huvilist.

  • Bioneeri uudised
  • 9. märts 2020
  • Foto: Kristjan Maasalu ja Teele Pehk Keskkonnaandmete klubi avaüritusel/Andra Somelar

Loe Andmekooli tegemiste kohta lähemalt MTÜ Open Knowledge Estonia kodulehelt.

Esmalt tutvustati kohalviibijatele uut Euroopa Liidu n-ö LULUCF määrust (Land Use, Land Use Change and Forestry, maakeeles: maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus). Kuigi LULUCF-i raames on heitkoguseid seiratud Eestis juba 2008. aastast saadik, on EL-i aina ambitsioonikad kliimaeesmärgid nõudnud standardite tõstmist: et saavutada 2030. aastaks seatud kliimaeesmärgid, on järgmisest aastast liikmesriikidel kohustus varasemast detailsemalt jälgida maakasutusega seotud süsinikuringlust ning tagada, et sektori koguheide ja süsiniku sidumine oleks tasakaalus. Maakeeli tähendab see, et kui metsa raiutakse, tuleb see kompenseerida nt uue metsa istutamisega. Kohalolijatele tutvustati sellega seotud seiretöö peensusi: kuidas ja mis vahenditega metsa kaardistatakse ning mismoodi toimuvad vastavad arvutused.

Teise suure teemana arutleti igapäevakaupade süsinikujalajälje üle. Selgus, et kuigi avalike andmekogude hulk ja maht aina kasvab, on mitmed andmed – nagu arutelu käigus selgus, siis eriti toidukaupadega seotu – veel eraomandis ja raskesti kättesaadavad. Sellest andsid tunnistust mitu tutvustatud initsiatiivi, sh Marek Muiste tutvustatud Eesti Maaülikooli üliõpilaste tehtud töö toidukaupade süsinikujalajälje kaardistamisel.

Kuna tootjapoolsed andmed on väga raskesti kättesaadavad, samuti esineb tõrksust andmete väljastamisel, on selline kaardistustöö praegustes tingimustes veel väga aja- ja ressursikulukas. Maaülikooli üliõpilastel õnnestus kaardistada kümmekond erinevat toiduainet – ootuspäraselt oli kaardistatutest kõige väiksema süsinikujalajäljega kohalik kartul, aga näiteks kohalik ökokohv troonis juba pingerea ülemises otsas. Arvestades tarbijate aina kasvava teadlikkuse ja suurenenud ootustega oma tarbitavale toidule, on sellised andmekogud ja nende avalik kättesaadavus väga olulised.

Keskkonnaandmete klubi järgmine kohtumine toimub Tallinnas juba 25. märtsil. Registreerumine ja rohkem infot: Kristjan Maasalu, kristjan@okee.ee.

Esimesel kohtumisel kõlanud mõtete ja kaardistatud andmekogudega saab tutvuda siin.