13. novembril avaldas Postimees ajakirjanik Ülle Harju artikli „Eesti esitab Euroopale ebarealistklikke metsaandmeid“. Kahjuks on artiklis esitatud valeväiteid, mistõttu palub Keskkonnaagentuur artiklis esitatud väiteid mitte edasi võimendada.

  • Arvamused
  • 15. november 2020
  • Foto: Puurvirn. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Keskkonnaagentuuri juht Taimar Ala taunib nimetatud väljaande korduvat mustrit esitada andmeid kallutatult ja kontekstist väljarebitult:

“Keskkonnaagentuuris asub täna parim kompetents metsaekspertite näol, kes on teinud igakülgset koostööd meediale selgitusi jagades. On äärmiselt kahju, et metsamõõtmise statistikaga seonduvat on esitatud meelevaldselt. Keskkonnaagentuur on vastu artiklis esitatud väidetele, mis viitavad motiivile andmete võltsimiseks ning sellele, et metsaandmetele ei pääse huvilised ligi."

Keskkonnaagentuur on sõltumatu asutus, kes esitab metsaandmeid kõigile soovijaile ja on alati olnud avatud nii selgituste kui info jagamisel, olgu küsijateks teadlased, meedia, ülikoolid või muud huvigrupid.

Keskkonnaagentuur jagab statistilise metsainventuuri (SMI) algandmeid, kui soov on olnud põhjendatud. Aga ilma täpsemate proovitükkide koordinaatideta, mis võiksid mõjutada konkreetseid maaomanikke metsa majandatavate otsuste langetamisel. Keskkonnaagentuuri eesmärk on koguda metsast sõltumatut ja mõjutamata adekvaatset infot. Seepärast ei tea ka metsaomanikud agentuuri  seirest konkreetsesse metsa enne mõõtmisretke toimumist – et sealt kogutavad andmed oleksid ausad ja peegeldaksid tegelikkust. SMI algandmed ei ole just ülalnimetatud põhjustel avalikud. Avalikud on juba teostatud SMI tulemused, mis on leitavad nii Keskkonnaagentuuri kui Keskkonnaministeeriumi kodulehtedelt kui ka väljaantavast metsa aastaraamatust.

Andmete võltsimiseks puudub motiiv

Keskkonnaagentuuril puudub vajadus numbritega manipuleerimiseks ja seda pole meilt ka keegi nõudnud.

Põhjus, miks erinevatesse kanalitesse (üle-Euroopaliseks aruandluseks, Keskkonnaministeeriumile jne) on jõudnud Keskkonnaagentuurilt erinevad numbrid, seisneb erinevates arvutusmetoodikates. Erinevate metoodikatega saadud arvutustulemuste meelevaldne võrdlemine ja avalikkusele faktidena esitlemine on eksitav. Kutsume meediat edaspidi küsima ja uurima rohkem faktide, numbrite või tabelite taga asuvat tegelikkust. Algallikast saadud info on alati usaldusväärsem lõppjärelduste tegemiseks!