Täna toimunud istungil ei toetanud keskkonnakomisjon karusnahafarmide sulgemist nõudvat seadusemuudatust ja tegi riigikogule ettepaneku eelnõu juba esimesel lugemisel katkestada.

Karusloomakasvatusi naha saamise eesmärgil pooldasid parteitu Urve Palo, reformierakondlased Terje Trei ja Meelis Mälberg ning keskerakondlane Valeri Korb.

Karusloomafarmide keelustamist Eestis soovisid keskkonnakomisjoni esimees sotsiaaldemokraat Rainer Vakra ja reformierakondlane Kalle Palling.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on tal karusloomakasvatuste tuleviku küsimuses selge isiklik hoiak, mis on diskussioonide käigus vaid süvenenud.

„21. sajandi Eestisse, meie kombe- ja väärtusruumi ei sobi loomade kasvatamine  ja hukkamine vaid selleks, et nülgida neilt nahk,“ rõhutas Vakra. Vakra sõnul jõuti komisjonis üheselt seisukohale, et juhul kui suur saal peaks karusloomadekasvatamise lõpetamist toetama, peab olema piisav üleminekuaeg, et Eestis karusloomakasvatusega seotud sadakond inimest leiaks uue töökoha, läbiks ümberõppe ja et ka ettevõtjad leiaksid endile uue väljakutse. Ja siin peab kindlasti riik appi tulema.

«Seega ei leidnud antud seadusemuudatus komisjonis toetust,» ütles Rainer Vakra. «Aga igal juhul annab oma lõpliku hinnangu, kas 21. sajandi Eestisse, meie kombe- ja väärtusruumi sobib loomade kasvatamine ja hukkamine vaid selleks, et nülgida neilt nahk, suur saal ja seda komisjoni otsuse kohaselt järgmisel teisipäevale ehk 22. jaanuaril kui toimub 1. lugemine.»

Lisaks käiskeskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling välja mõtte, et riik peaks karusloomafarmid ära ostma ja alles siis nende tegevuse lõpetama. „Teise variandina võiks koostöös PRIA või mõne muu asutusega välja töötada meetmed tootmise restruktureerimiseks. Lõpetad karusloomakasvatuse, aga saad jätkata mõne muu tootmisega,“ märkis ta. „Töökohad maapiirkonnas on olulised ja lisaks otsestele töökohtadele farmis on tööstusega seotud suur hulk teisi ettevõtteid, kes varustavad neid näiteks söödaga, milleks kasutatakse liha ja kalatööstuse jääke. ​Minu isiklikult seisukohalt on selliseks otstarbeks loomade kasvatamine väär,“ märkis Palling.

Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Kokku peetakse Eestis umbes 200 000 karuslooma.

Karusloomade kasvatusega seotud küsimused on taas päevakorras seoses 18 Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (755 SE).

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta