Ühiskonnas tekkinud metsandusteemaline debatt tõi Riigikogu keskkonnakomisjoni tähelepanu keskmesse Eesti metsade kaitseküsimuse. Kuna raiemahtude välja arvutamise metoodika juures esineb eriarvamusi, siis ei ole kõigi spetsialistide hinnangul selge, kas raiemahud jäävad juurdekasvu piiridesse või mitte.

  • Maamajandus
  • 18. jaanuar 2017
  • Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee

Riigikogu keskkonnakomisjoni eilse istungi keskseks kõneaineks olid Eesti metsa kaitsmisega seotud küsimused. Komisjoni istungil osalesid ka maaelukomisjoni liikmed.

Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra märkis, et looduskaitsjad ja keskkonnaaktivistid andsid koos keskkonnaühenduste esindajatega Riigikogule mullu 1. detsembril üle 101 allkirjaga avaliku kirja, mis astus vastu metsaraie piirangute leevendamisele.

„Mets on meie ühine vara, mets on meie rahvuslik rikkus ja Eesti olulisemaid loodusressursse,“ ütles Vakra. „Seepärast otsustaski keskkonnakomisjon kaasata avaliku kirja arutellu kõik osapooled ja kutsuda nad tänasele avalikule istungile. Keskkonnakomisjon suhtub looduskaitsjate ettepanekutesse ja püstitatud probleemi ülimalt tõsiselt,“ rõhutas Vakra.

Ettekannetega esinesid Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür, Tartu Ülikooli juhtivteadur Asko Lõhmus, Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus ja Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Allan Sims. Lühemad sõnavõtud olid Eesti Taastuvenergia Koja, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Erametsaliidu, Eesti loodusturismi eestvedajate, Maaülikooli metsakorralduse osakonna ja Maaeluministeeriumi esindajatelt. Istungit juhtis Riigikogu saadik Rainer Vakra.

Uus metsanduse arengukava

Tarmo Tüür osutas keskkonnaühenduste kesisele kaasamiskogusele metsanduspoliitiliste otsuste juures ning avaldas lootust, et peale ühiskonnas tekkinud debatti ning esimesi Metsandusnõukogu poolseid vastutulekuid laane- ja salumetsade kaitses hakkab olukord lõpuks paranema. Tüür leidis, et kuna metsanduspoliitika on olnud aastaid majanduslike huvide poole kaldu, kahjustades tõsiselt meie metsade elurikkust ning jätkusuutlikke majandamisvõimalusi, siis tuleks kehtestada juba enne praegu kehtiva metsanduse arengukava ametlikku lõpudaatumit uus, säästlikum arengukava.

Asko Lõhmus tegi lühisissevaate säästliku metsandusmudeli olemusse, mis on vormiliselt ka Eesti metsapoliitika aluseks seatud. Kui säästlik metsandusmudel peaks lähtuma eelkõige keskkonnast, seejärel sotsiaaltasandist ja kõige lõpuks kahe tasandi sisse paigutuvast majandussüsteemist, siis Eesti metsanduspoliitika puhul on olukord täpselt vastupidine – esmajärjekorras tulevad majandushuvid, selle järgnevad sotsiaalsed vajadused ning alles viimasele kohale paigutub keskkonna säästmine.

Professor Hardi Tullus selgitas eeskätt turbe- ja valikraide olemust, Allan Sims tutvustas Statistilise metsainventuuri (SMI) välja arvutamise uut metoodikat, mille alusel saadi Eesti metsade aastaseks juurdekasvuks varasemast tunduvalt suurem number – tervelt 15 miljonit tihumeetrit.

Segased raiemahud

Rainer Vakra täpsustava küsimuse järel selgus, et majandatavate metsade juurdekasv on siiski ainult 11,8 miljonit tihumeetrit. Kuna Eesti metsade raiemahtude välja arvutamise metoodika juures esineb eriarvamusi, siis ei ole tegelikult ka selge, kas raiemahud jäävad juurdekasvu piiridesse või mitte.

Tartu Ülikooli juhtivteadur Asko Lõhmus tegi ettepaneku uute, kõiki osapooli rahuldavate analüüside tegemiseks, et selgitada välja, kas Eesti metsade juurdekasv jääb raiemahtude piiresse või mitte. Need analüüsid on olulised, et teha kindlaks, ega meie metsade kogutagavara ei vähene.

Eesti Maaülikooli professor Henn Korjus rääkis, et ta pole mures mitte niivõrd metsanduse-, kui metsa majandamise pärast. Erinevad majandamispiirangud on Korjuse hinnangul igandid, millest tuleb järk-järgult vabaneda.

Loodusturism majandusliku alternatiivina

Eesti Erametsaliidu esimees Mikk Link rääkis metsaomanike poolt pakutavatest hüvedest, mille hulka kuulub tema sõnul lisaks puidule ka näiteks hapnik ja linnulaul. Lingi sõnul kompenseeritakse mitmetes riikides metsaomanikele nende poolt pakutavaid sotsiaalseid ning keskkondlikke hüvesid.

Loodusturismi ettevõtja Bert Rähni selgitas, et metsadest saadaval majanduslikul tulul on lisaks puidusektorile ka teine külg – loodusturism. Rähni hinnangul on loodusel suur roll Eestit külastavate turistide ligitõmbamisel, seetõttu võib metsade hoidmine ja kaitsmine pikemas perspektiivis nende maha raiumisest hoopis suuremat kasu tuua.

Keskkonnaühenduste hinnangul võiks metsanduspoliitilisi otsuseid langetav Metsandusnõukogu olla poliitiliselt tasakaalustatum ning ühiskondlikult laiapõhjalisem, kuna praegu edendavad majandushuvide eestseisjad ülekaalukalt teisi huvisid.

Metsandusnõukogusse kuuluvad Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Erametsakeskus, Eesti Metsataimetootjate Liit, Riigikogu, Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Eesti Maaülikool, Keskkonnaagentuur, Eesti Erametsaliit, Tartu Ülikool ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda.