Keskkonnaminister Marko Pomerants saatis täna kooskõlastamiseks määruse, millega muudetakse 13 olemasoleva lendorava püsielupaiga piire ja kaitsekorda ning moodustatakse 25 uut püsielupaika.

Määrusega kinnitatavate püsielupaikade pindala on 5657 hektarit, mis jaguneb pea võrdselt piirangu- ja sihtkaitsevöönditeks. Ligi 75 protsenti alast asub riigimaal, püsielupaiga maaomanike seas on 68 eraisikust maaomanikku ja 23 ettevõtjat. Määruse ettevalmistamise käigus kontrolliti üle kõik teadaolevad elupaigad ning analüüsiti nende kaitse alla võtmise või kaitse all hoidmise põhjendatust, samuti suheldi kõigi maaomanike ja teiste asjasse puutuvate isikutega.

Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles, et protsessi eesmärk on viia kaitsekord vastavusse viimaste aastate uuringute tulemustega, et tagada lendoravale kohane kaitse ning pidurdada elupaikade hävimine ja arvukuse drastiline langus. „Läbi on viidud põhjalik kaasamine eesmärgiga leida võimalikult hea kompromiss erinevate huvide vahel. Aga loom vajab kaitset ja meie kohustus on talle see tagada“, rõhutas Pomerants.

Lendorava kaitse üle vaatamise käigus vähenes piiranguvööndite pindala võrreldes esialgse ettepanekuga 1258 hektari võrra, samal ajal suurenes sihtkaitsevööndite pindala  kokku 37 hektari võrra. Lisaks varasematele kompromissidele arvati läbirääkimiste tulemusena osaliselt või tervenisti kaitse alt välja seitse erakinnistut. Moodustamata jäeti kolm püsielupaika, mille taasasustamine elupaikade killustatuse tõttu on ebatõenäoline. Kriitiliselt vaadati üle kõikide alade piirangute ulatus, et tagada optimaalne suhe majandamispiirangute ning liigi kaitseks vajalike tingimuste säilimisel. 

Protsessi käigus otsustati riigimaal nende piiranguvööndite asemel, mille eesmärk on vaid elupaikade vahelise ühenduse tagamine, moodustada „lendoravakoridorid“, kus RMK teostab lendoravasõbralikku raiet, et tagada loomadele liikumine elupaikade vahel.

Samuti annab koridoride moodustamine võimaluse edasi liikuda ka Sonda kaevavälja planeerimisega, kuna algselt sinna planeeritud piiranguvöönd oleks kaevandusala katkestanud. Püsielupaikade all kaevandamine ei ole lubatud, kuna praegu puuduvad teadmised, kas ja kuidas kaevandamine lendoravat mõjutab. Kaevandajatega kohtumisel jõuti ühisele järeldusele, et vajalik on täiendavate uuringute läbiviimine, et olla kindlad negatiivsete mõjude puudumises.

Piiranguvööndis on edaspidi lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul lage- ja kujundusraie. Ühe lageraielangi pindala võib olla maksimaalselt 0,5 hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning kavandatavat lageraielanki peab ümbritsema vähemalt 60 meetri raadiuses puistu kõrgusega vähemalt 15 meetrit.

Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, samas on  valitseja nõusolekul lubatud metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile ja  kujundusraie. Viimase raames ning juhul kui see toetab lendorava kaitse-eesmärki, on võimalik väikses mahus (alla 20 tihumeetri) varuda ka küttepuid ning likvideerida tormimurdu ja -heidet või kahjustunud puitu.

Eestis elab lendorav praegu teadaolevalt veel vaid Virumaa vanades metsades, kuigi ta on ajalooliselt asustanud Mandri-Eesti erinevaid alasid, sh on tema levik ulatunud Pärnu- ja Raplamaalegi. Lendorava asurkonna säilimist mõjutavatest ohuteguritest on kriitilise tähtsusega elupaikade isoleeritus ja hävimine, sobilike pesapuude olemasolu ning asurkonda moodustavate loomade väike arv.

Teadlaste hinnangul saab lendorava populatsiooni seisundit pidada soodsaks juhul, kui on teada vähemalt 250 asustatud elupaika, millest on jooksval aastal asustatud umbes 150. 2016. aasta seireandmete kohaselt on teada 45 asustatud lendorava elupaika.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta