- Jäätmed
- Kalle Kose, Kristjan Lepik - Tark Investor
- 20. oktoober 2008
Sissejuhatus
Uurimisühenduse The Global Carbon Project poolt koostatud aruande kohaselt kasvas CO2 tase aastate 2000 – 2007 jooksul 3,5% aastas. See on kiirem kasv kui nägi ette Rahvusvahelise Kliimateadlaste Paneeli (IPCC) prognoos halvima stsenaariumi järgi. Seega on põhjust arvata, et praeguste arengute jätkudes võivad aastakümnete pärast olla tagajärjed tõsisemad kui hetkel karta osatakse. Vaidlused kliimamuutuste ja inimtegevuse seoste üle jäävad kestma ilmselt ka edaspidi, kuid fakt on see, et arenenud riikide tähelepanu ja püüdlused õhusaaste vähendamise suunas on pidevalt suurenenud. Juba täna on tegemist kiirelt kasvava valdkonnaga, mis loomas uusi võimalusi erinevatele ettevõtetele ning seeläbi ka investoritele.
Olulisemad suuremad investeerimisvaldkonnad õhusaaste vähendamisel on kauplemine heitmekogustega e. heitmekaubandus ning õhusaaste vähendamisega seotud tooted, teenused ning infrastruktuurid. Käesolevas loos vaatame lähemalt heitmekaubandusega seonduvat, järgmises osas aga käsitleme õhusaaste vähendamisega seotud infrastruktuuride teemat. Keskkonnatrendide lugudeseeria iga kolme alateema kohta (kliima soojenemine ja kasvuhoonegaasid, vesi ja veeressursid, puhas energia) on kavas kaks lugu. Investeerimisvõimalusi kokkuvõttev lugu on plaanis viimasena, seal vaatame ka lähemalt võimalikke investeerimisideid.
Heitmekaubandus
Võitlemaks kliimamuutuste võimalike tagajärgedega on rahvusvahelisel tasandil kasutusele võetud rida meetmeid, mille põhialuseks on 1992. aastal vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon. Selle täpsustav dokument, Kyoto protokoll, jõustus aastal 2005 ning sellega sätestatud riiklikud kohustused heitmegaaside vähendamiseks panid aluse laiemale rahvusvahelisele koostööle.
Euroopa Liidu saastekvootidega kauplemisskeem (The EU Emissions Trading Scheme - ETS) toimis juba varem, kuid Kyoto protokolliga kaasnesid kauplemisskeemi sellised lisavõimalused nagu rahvusvaheline heitmekaubandus (International Emissions Trading, IET), ühisrakendus (Joint Implementation, JI) ja puhta arengu mehhanism (Clean Development Mechanism, CDM). Kui ETS on keskendunud peamiselt suurte energiamahukate käitiste heitmekoguste reguleerimiseks ja vähendamiseks, siis ühisrakendus kujutab sisuliselt võimalust ETS-s mitteosalevates riikides teostatavate taastuvenergia jt. puhta arengu projektide eest saavutada lisakvoote.
EL kauplemisskeem on hetkel ka suurim saastekvootide turg. Lisaks Kyoto protokolli abil loodud rahvusvahelisele heitmekaubandusele on toimimas ka mitmed siseriiklikud heitmekaubandussüsteemid. Nii on USA, kes Kyoto protokolliga seni liitunud ei ole, kasutanud heitmekaubandust väävli- ja lämmastik-oksiidide heitkoguste vähendmiseks. Oma rahvuslikud skeemid on Ühendkuningriikides, Austraalias, Jaapanis.
Heitmekaubanduse kui heitkoguste (kasvuhoonegaaside) vähendamise mehhanismi põhialuseks on regulatsioon, mille kohaselt kehtestatakse riiklikul või rahvusvahelisel tasandil heitmekaubanduses osalevatele ettevõtetele heitkoguste piirmäärad. Piirmäärad, mis on väljendatud saastekvootidega, määravad ära igale heitgaase tekitavale üksusele (käitisele) lubatud aastase kasvuhoonegaaside heitkoguse. Kyoto protokolli raames on iga liitunud riik andnud nõusoleku 2012. aasta lõpuks vähendada oma heitkoguseid 5% võrreldes 1990. aasta tasemetega. Heitmekaubandussüsteemi raames on väljastatud kvootide arv piiratud ning seeläbi on võimalik reguleerida heitkoguseid vastavalt seatud eesmärkidele.
Iga Kyoto protokolliga liitunud riik on seega sunnitud oma ettevõtetele jaotama sellise hulga saastekvoote, mis tagaks järkjärgulise saastemahtude vähenemise. Ettevõtted on kohustatud ise arvet pidama oma saastemahtude üle ning tagama vastavalt emiteeritud heitkogustele vastava arvu kvootide olemasolu. Ettevõtetel, kes oma heitkogustega neile jaotatud kvootide piiresse ei mahu, on sisuliselt kaks võimalust: 1) muuta oma tegevust selliselt, et väheneks väljastatav heitkogus; või 2) osta juurde lisakvoote vastavalt väljastatud heitkogustele.
Kusjuures kvootide müüjaks saavad olla ettevõtted, kelle saastemahud on omatavate kvootide hulgaga võrreldes väiksemad. Samuti on ettevõtetel võimalik lisakvoote hankida läbi taastuvenergia ja muude nö puhta arengu projektide. Ettevõtted, kelle jaoks on lisakvootide hankimine teistelt ettevõtetelt odavam kui oma heitkoguste vähendamiseks vajalikud investeeringud, saavad vajalikke kvoote soetada heitmekaubanduse mehhanismi vahendusel.
Ühelt poolt loob selline korraldus vajaduse ettevõtetel omavahel saastekvoote vahetada, teisalt soosib aga heitkoguste vähendamisega tegelema neid, kelle jaoks on see kõige odavam. Teisisõnu peaks kogusummas olema tagatud heitkoguste vähendamiseks tehtavate investeeringute efektiivsus.
Turu mahud
Heitmekaubandus loob ühelt poolt võimaluse heitmete tootjaile efektiivselt juhtida investeeringuid oma saaste vähendamiseks, teisalt aga on peamise reguleerimisobjekti – CO2 näol tegemist uue kauplemisinstrumendiga. Suurima kauplemiskeskkonnana hõlmab Euroopa kauplemisskeem ligi 12 000-le energia ning tööstussektori käitisele väljastatud kvoote 2,2 mld tonnile CO2-le. CO2 kvootidega kauplemise mahud on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Kui 2005. aastal oli CO2 kvootide globaalne rahaline kauplemismaht $10,9 mld ning ühikuline maht 718 mln tonni, siis 2006. aastal vastavalt $31,2 mld ning 1745 milj tonni ning 2007. aastal juba $64 mld ja 2983 milj tonni.
Käesoleva aasta kuue kuu kauplemismahud olid vastavalt $59 mld ning 1800 milj tonni, seega on kauplemise rahalised mahud aasta esimeses pooles, aasta tagusega võrreldes, kasvanud pea kaks korda. Oluliseks põhjuseks siin on olnud kvootide keskmise kauplemishinna märkismiväärne tõus – kui selle aasta esimesel poolel oli keskmiseks kvoodi hinaks $32 tonni CO2 kohta, siis aasta tagasi oli keskmine hind $21. Kauplemismahust 70% toimus EL kauplemisskeemi kaudu, samal ajal kui aasta tagasi oli EL kauplemisskeemi osakaal veel 64%. Vaatamata Euroopa domineerimisele, kasvasid mahud ka muudes piirkondades läbi puhta arengu mehhanismi (CDM) märkimisväärselt (tehingute rahalise väärtuse kasv 27%, kvootide hulga kasv 20%).
Nimetatud mahud sisaldavad nii spot tehingute, futuuride kui optsioonide kauplemismahte. Maailmapanga andmetel on enamiku mahust hõlmamas futuuritehingud, optsioonide osakaal jääb ligi 2-3% juurde kogu kauplemisaktiivsusest. Spot turu osakaal on samuti väga väike - Maailmapanga hinnagute järgi u 2% väljastatud kvootide kogumahust ning vähem kui 1% kauplemise rahalisest käibest. Futuuride domineerimise üheks põhjuseks on ilmselt asjaolu, et EU kauplemisskeemi raames kohustuvad skeemis osalevad käitised tõendama heitkoguste vastavust piirkogustele kindlal tähtajal, s.o. aasta lõpus. See tingib kvootide nõudluses väga suure sessoonsuse. Lisaks on CO2 kvootidel kui alusvaral tavapärane muudele toorainetele iseloomulik füüsiline nõudlus küllalt madal. Seetõttu on ka spot turu osakaal kogu mahust väga väike.
Heitmekaubanduse tulevik
EL kauplemisskeem on maailmas suurim, aktiivseim ning kiirelt kasvavate mahtudega. EL kauplemisskeemi esimese etapi kestuseks oli aastad 2005 – 2007, teise etapi kestuseks on 2008 – 2012, millele järgneb kolmas etapp. Teise etapi jooksul on laienemas CO2 emissiooni piiramismeetmete spekter: puhta arengu mehhanismi kaudu (CDM) hangitavate vähenduskvootide (ERU ja CER) ulatuslikum kaasamine kauplemisskeemi, lennuliikluse kaasamine alates aastast 2010, samuti kolme EL-i välise riigi (Norra, Island, Lichtenstein) liitumine skeemiga. Kolmas etapp peaks kavade kohaselt kauplemisskeemi kaasama kõikide kasvuhoonegaaside emiteerijad kõikides olulisimates sektorites.
EL kauplemisskeem on seni kõige edukamalt toimiv heitkoguste vähenduse meede ning eeskujuks kõikidele teistele ülejäänud samaväärsetele algatustele. Mis puudutab edasist kauplemisaktiivsuse ning mahtude kasvu, siis on mahtude oluliseks kasvuks vajalik, et skeemis osalejatel tekiks suurem vajadus kvootide soetamise järgi. See tingiks ka spot turu elavnemise ning ühtlasi kogu turu likviiduse paranemise. Kauplemise aktiivsust on oluliselt mõjutamas vabanevad kvoodid, millega saab edaspidi kaubelda börsi vahendusel.
Stimuleerimaks suuremaid investeeringuid saaste vähendamisse ning alternatiivenergia tootmisse, mis omakorda vabastaks kvoote, mida käitised saavad kauplemise käigus müüa, oleks EL kauplemisskeemis osalevatele ettevõtetele vajalik ka suurem kindlus, millistel alustel toimub kvootide allokatsioon järgmises etapis. Euroopa Komisjoni tellimusel ning McKinsey poolt läbi viidud uurimusküsitlus näitas, et EL kauplemisskeemis osalejate arvates on likviidsuse tõstmise suhtes üheks kõige kriitilisemat teguriks just edasine kindlus.
Arvestades nö alusvara e. väljastatud saastekvootide koguväärtust, on kauplemismahud seni olnud küllaltki väikesed. 2007. aastal kaubeldi EL kauplemisskeemi vahendusel 2061 milj tonni ulatuses CO2 kvoote, see on 1,0 korda kogu alusvara väärtust. Morgan Stanley võrdluse kohaselt on CO2 kvootide kui kauplemisinstrumentide füüsilise alusvara koguväärtus (EL kauplemisskeemi raames väljastatud kvootide rahaline kogumaht) oluliselt suurem kui näiteks mitmetel pehmete toorainete esindajatel - maisil, sojaubadel, nisul või kaeral.
Samal ajal on nimetatud pehmete toorainete kauplemisaktiivsus arvestatuna alusvara aastast koguväärtust (aastase saagi koguväärtus) kordades suurem. Nii on nimetatud toorainete puhul aastased kauplemismahud 11-27 korda saagi koguväärtusest. Pikemas perspektiivis peaks Morgan Stanley hinnangul ka CO2 kvootide kauplemine teiste tooraineturgude eeskujul lähenema mahtudele, mis ületab mitmeid kordi alusvara koguväärtust.
Oluline on heitmekaubanduse kui investeerimisvõimaluse seisukohast ka see, milliseks kujunevad teemaga seonduvad arengud USAs. USA on praegu ainuke arenenud riik, kes ei ole liitunud Kyoto protokolliga, olles ise samas suurim kasvuhoonegaaside tootja. Sarnaselt EL kauplemisskeemile on USAs edukalt kasutusel kauplemisskeem SO2 heitkoguste piiramiseks, samuti on olemas mitmeid algatusi kasvuhoonegaaside vähendamiseks regionaalsel tasandil. Mõlemad USA presidendikandidaadid on väljendanud vajadust keskkonnateemade suhtes otsustavamalt tegutseda ning mitmetel hinnangutel võib suure tõenäosusega oodata ka USAs EL kauplemisskeemi sarnast keskkonda lähema kolme-nelja aasta jooksul.
Heitmekaubandus on seni olnud peamine laiema kandepinnaga õhusaaste vähendamise mehhanism. Samas on praegusel regionaalsel kujul lahendus siiski poolik. Terve hulk olulise saastemahuga riike on jätkuvalt tegutsemas endisel moel ja asja keerukus seisneb ka selles, et suurel määral on tegu arenevate riikidega. Hiina, India ja ülejäänud Aasia arenevad riigid on ilmselt edaspidi üheks võtmeküsimuseks nii heitmekaubanduse efektiivsuse kui ka aktiivsuse ning mahtude arengus. Kuigi poliitiliselt oleks see ilmselt seotud suurte jõupingutustega, on arvestatava tõenäosusega aja jooksul globaalse kauplemissüsteem ka kujunemas.
Kes on võitjad, kes kaotajad
Puhtam keskkond ning efektiivsem tootmine läbi kasvuhoonegaaside tõhusama reguleerimise on pikemas perspektiivis mõistagi kasuks kogu ühiskonnale. Samas on terve rida sektoreid ja ettevõtteid, kelle jaoks kvootide hankimine ja/või saaste vähendamine on oluliseks lisakuluks, mida tuleb arvesse võtta kõikide otsuste tegemisel. Märkimisväärsed lisakulud on tabamas ka kõiki neid uusi ettevõtteid, sektoreid ja piirkondi, mis veel ei osale kohustuslikes saastevähenduse programmides, kuid on lisandumas sinna mõne aja pärast. Kas neid nimetada keskkonnatrendide kontekstis kaotajateks, on vaieldav, küll aga peaks iga investor olema teadlik selliste lisakulude tekkevõimalustest.
Rääkides aga sellest, kes võiks olla potentsiaalsed kasusaajad kasvuhoonegaaside ja CO2 reguleerimisel, siis käesoleva teema - heitmekaubanduse - kontekstis on nendeks eelkõige ettevõtted, kelle vahendusel saab teoks heitmekaubandus. Nendeks on siis spetsiliseerunud kauplemisbörsid ja -platvormid, aga ka vastavate konsultatsiooniteenuste pakkujad. Et heitmekaubanuds oma praegusel kujul on võrdlemisi uus sektor, siis ei ole kauplemisteenuste pakkujate turul veel suuri septsialiseerunud tegijaid. Peamine ja juhtpositsiooni omav ettevõte siin on Londonis noteeritud Climate Exchange plc.
Kokkuvõte
Kauplemisaktiivsus on teatavasti vesi vahendajate veskile. Seepärast on põhjust oodata seoses heitkogustega kauplemise mahtude jätkuva kasvuga, edukamate vahendusettevõtete jaoks soodsat nõudluskeskkonda. Mõistagi on turg avatud konkurentsiks ja kindlasti leidub ka heitmekaubanduse vahendajate hulgas edukamaid ja vähem edukaid ettevõtteid. Usume, et edukaimatel heitmekaubanduse vahendajatel on head väljavaated keskkonnatrendidega kaasnevatest võimalustest osa saada. Millised võiksid aga olla paremini positsioneeritud ettevõtted, seda vaatame lugudeseeria kokkuvõttes.
Vaata ka:
Keskkonnatrendid I: Investeerimine keskkonnatrendidesse
Keskkonnatrendid II: Heitmekaubandus
Keskkonnatrendid III: Heitgaaside vähendamine. Infrastruktuur ja lahendused
Keskkonnatrendid IV: Puhas energia I
Keskkonnatrendid V: Puhas energia II
Keskkonnatrendid VI: Vesi ja veeressursid
Keskkonnatrendid VII: Olukorrast päikeseenergia sektoris
Keskkonnatrendid VIII: Ideid investeerimiseks
Linke:
• IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) Fourth Assessment Report
• EIA (Energy Information Administration)- International Energy Outlook 2008
• EIA - Greenhouse Gases, Climate Change, and Energy
• World Bank State and Trends of the carbon mkt 2008
• STERN REVIEW: The Economics of Climate Change Executive Summary
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
