Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) võtab alates 4. juulist vastu projektide taotlusi, mis aitavad arenguriikides kliimamuutuseid leevendada ja nende mõjudega kohaneda.

  • Kliima
  • 26. juuni 2018
  • Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee

„Eesti panustab igal aastal miljon eurot kasvuhoonegaasidega kauplemise tuludest rahvusvahelisse kliimakoostöösse, et aidata arenguriikidel kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada ja kliimamuutuste mõjudega kohaneda. Sellest aastast pakume eelkõige Eesti ettevõtetele ja MTÜ-dele võimalust oma kliimaalaste tehnoloogiate ja teadmiste arenguriikidesse viimiseks küsida toetust. Nii tabame kaks kärbest ühe hoobiga - ühelt poolt aitame kliimamuutustele eriti haavatavaid arenguriike, teiselt poolt oma kodumaiseid ettevõtteid ja MTÜ-sid,“ ütleb keskkonnaminister Siim Kiisler.

KIKi juhataja Veiko Kaufmann julgustab antud taotlusvoorust osa võtma neid, kellel arenguriigis on olemas usaldusväärne koostööpartner. „Eelistatava projekti sisu on rohetehnoloogia alaste lahenduste viimine arenguriikidesse, kuid tegelikult on esimesest taotlusvoorust toetatavate tegevuste spekter lai. Seetõttu ootame taotlejaid KIKi spetsialistidega projektitaotluste osas nõu pidama.“

Toetatavad projektid võivad olla seotud energia-, transpordi-, vee- ja ehitusvaldkonna, jäätmekäitluse ning põllumajanduse ja metsandusega. Rahastamiskõlblikud on kasvuhoonegaaside heidet vähendavad tegevused, mis on seotud näiteks taastuvenergiaallikate kasutuse ja energiatõhususe edendamisega või transpordi ressursitõhususe suurendamisega. Samuti kliimamuutuste mõjudega kohanemise tegevused, näiteks kallaste kindlustamine, säästlikud veemajanduslahendused, metsandus- või põllumajandusmeetmed. Taotlusi oodatakse ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, aga ka muudes valdkondades, mis aitavad arenguriikidel suurendada võimekust ja suutlikkust kliimamuutuste mõjusid leevendada või nende mõjudega kohaneda.

Taotlusvooru sihtriikideks on kõik Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) arenguabi saajaks määratletud riigid. Toetuse andmisel eelistatakse seejuures vähem arenenud riike ning väikeseid arenevaid saareriike. Taotlusvoorus saavad osaleda juriidilised isikud, valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse asutused või nende hallatavad asutused, kes soovivad jagada oma teadmisi kliimamuutustega seotud probleemide lahendamiseks arenguriikides.

Taotlusvoorus eelarve on 600 000 eurot. Ühe projekti kohta on vähim toetus 30 000 eurot ja suurim toetus 200 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 90% abikõlblikest kuludest. Projektide kestvus on kuni 3 aastat.

Toetust saab taotleda alates 4. juulist kuni 27. augustini 2018. Taotlemine toimub läbi E-toetuste keskkonna. Täpsema info taotlemise kohta leiab KIKi kodulehelt siit.

Toetust antakse „Riigi eelarvestrateegia 2018–2021“ meetme „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse“ ja Keskkonnaministri määruse „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ tegevuse elluviimiseks. Meetme töötas välja Keskkonnaministeerium.

Taustainfo

Rahvusvaheline Pariisi kliimakokkulepe näeb ette, et arenenud riigid aitaksid arenguriike kliimamuutuste leevendamisel ja kliimamuutuste mõjudega kohanemisel. Kokkuleppe kohaselt on Eesti lubanud aastani 2020 panustada igal aastal miljon eurot rahvusvahelisse kliimakoostöösse ja arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse. Rahalised vahendid nähakse ette Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadavast tulust.

Selleks on võimalus oma kliimaalaste tehnoloogiate ja teadmiste arenguriikidesse viimiseks küsida toetust. Toetust antakse kahel viisil: rahvusvahelise koostöö või KIKi avatud taotlusvooru kaudu. Rahvusvahelise koostöö raames annab toetust Keskkonnaministeerium ning sellisel viisil antakse toetust rahvusvahelistele kliimafondidele, kahe- või mitmepoolse raamleppe alusel või ka muul viisil. Avatud taotlusvoorusid viib läbi KIK.