Järsk kaalukasv (või -kaotus) ning tsüklihäired võivad viidata kilpnäärme üle- või alatalitusele, mis on üks levinumaid kilpnäärmehaigusi. Kuigi talitusehäire võib oluliselt mõjutada ainevahetust, on selle ravi tõhus ning lihtne.

Kaela eesosas asuv liblikakujuline kilpnääre toodab hormoone, mis reguleerivad inimese kasvu ja ainevahetuse kiirust: kui kiiresti lööb süda, kuidas toimub toidu seedimine jm. Kilpnääre töötab vastavalt veres olevate hormoonide hulgale: kui hormoone on piisavalt, siis peatub uute valmistamine, kui aga tase langeb, alustab kilpnääre uuesti tööd. Vahel võib kilpnääre erinevatel põhjustel häiritud olla.

Tartu Ülikooli kliinikumi sisearsti Anne Kirsi sõnul pole harvad juhused, kus kilpnäärme talituse häireid avastatakse inimestel, kes ise kahtlustavad endal hoopis muid haigusi, vahel kuni vähini välja. Täpne haigete arv ei ole teada, sest sümptomite laiahaardelisuse tõttu võib elada aastaid teadmata, et kilpnääre ei toimi nii, nagu vaja.

Siiski arvatakse, et kilpnäärmehaigusega inimeste osakaal on umbes 5 % maailma elanikkonnast, kusjuures naistel esineb häireid mitu korda tihemini kui meestel. Tihti on kilpnäärmehaigused päriliku eelsoodumusega.

Ala- või ületalitus on tihemini esinevaid häireid

Levinumad on ületalitus ehk hüpertüreoos (kui kilpnääre toodab vajalikust suuremat hulka hormoone) ning alatalitus ehk hüpotüreoos (kui hormoone toodetakse vajalikust vähem).

Ületalituse puhul on ainevahetus kiirendatud: süda lööb kiiremini, kaal langeb, esineb lihaspinge, närvilisus ja isegi punnsilmsus. Alatalituse puhul on aineahetus „laisk“: süda on aeglane, kaal tõuseb, vaevab pidev väsimus ja tujutus. Mõlemaga võivad kaasa tulla menstruaaltsükli häired, alatalituse puhul võib olla raskendatud ka rasestumine. (5-9 % naistest esineb alatalitus kohe pärast sünnitamist ning üldjuhul taandub hormonaalse tasakaalu taastudes.)

Halva enesetunde pärast arsti juurde tavaliselt jõutaksegi. Üldjuhul on ravi lihtne ja tõhus: kord päevas võetavad tabletid hoiavad hormoonide taseme korras. Küsisin Anne Kirsilt, mida toob kaasa ravi eiramine. „Sagedamini toob ravi eiramine kaasa halva ensetunde - ületalitluse korral südamepekslemise ja värinad, alatalitluse korral kaalutõusu ja nõrkustunde ning uimasuse. Kilpnäärme alatalitluse puhul on ka rasestumise võimalus väiksem,“ vastas ta.

Talitust võivad mõjutada mitmed tegurid, sh kilpnäärme põletik, autoimmuunsed haigused või joodi puudus joogivees (mida Eestis esineb Pärnus ja Kohtla-Järvel). Viimase puhul tasub asendada tavaline sool PAN-soolaga ning ka joodipuuduse probleem saab lahendatud.

Kahtluste puhul tasub konsulteerida sisearstiga

Nende naiste, kes ei tea veel oma kilpnäärme talituse häirest, sagedasemaid hirme on haigestumine teistsugustesse, „tõsistesse“ haigustesse. „Kilpnäärme ületalitluse korral esineva kaalulanguse ning südamepekslemise korral on hirmudeks vähk või südamelihasepõletik. Sümptomid on ka sarnased, seega on vereanalüüs suureks abiks,“ soovitab doktor Kirss rahulikuks jääda.

Kilpnäärmega tegeleva endokrinoloogi juurde annab saatekirju perearst. Talituse häireid diagnoositakse spetsiaalse vereproovi abil, millega mõõdetakse hormooni TSH taset veres. Tavaliste vereproovide puhul TSH taset ei mõõdeta. TSH taset kontrollitakse raseduse puhul või juhul, kui on põhjust kahtlustada kilpnäärme talituse häireid.

Ka siis, kui diagnoositakse kilpnäärme häire, ei ole paanikaks põhjust: see ei ole märkimisväärselt ohtlik ning on lihtsasti kontrollitav. Tihti piisab hormoonide õigel tasemel hoidmisest vaid igapäevasest tabletiannusest ning hormoonitaseme kontrollist kord aastas.

Kilpnäärmepõletik on üks talitusehäirete põhjusi

Kui kilpnäärmes esineb põletik ehk türeoidiit, võib see olla üks põhjustest, miks hormoonide tase on normist erinev - põletik segab kilpnäärme tavapärast tööd.

Enim esinev põletik on autoimmuunne türeoidiit, mille puhul hakkab keha (tõenäoliselt) mingi geneetilise häire tõttu tootma antikehi, mis kahjustavat omaenda tervet kude: kilpnääret. Koos autoimmuunse haigusega võib kaasa tulla nii ala- kui ka ületalitus. Naistel esineb neid haigusi meestest 5 korda rohkem.