Üks tõsisem globaalne keskkonnaprobleem võib järgneval aastasajal olla õhutemperatuuri tõus. Uued uuringud on kinnitanud, et kliima tõepoolest muutub, on märke, mis viitavad sellele, et see muutumine on kiirenenud.

ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma avaldatud neljas hinnanguaruanne toob välja, et 2°C eesmärgi saavutamiseks peavad kõik arenenud riigid 2020. aastaks ühiselt vähendama oma  KHG heitkoguseid 25–40% võrra 1990. aasta tasemega võrreldes ning korraldama oma majanduse järgmiste aastakümnete jooksul ümber, et vähendada 2050. aastaks oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80–90% võrra. EL on seadnud eesmärgiks hoida oma juhtrolli maailmas kliimamuutustega võitlemises ning mitte lasta maakera temperatuuril tõusta rohkem kui 2º C võrra, võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega.

EL püüab rahvusvaheliste läbirääkimiste käigus jõuda kokkuleppele, mille kohaselt arenenud riigid vähendaksid 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 30% võrra (1990. a tasemega võrreldes). Lisaks neile konkreetsetele sihtidele peaksid riigid senisest enam investeerima uurimis- ja arendustegevusse ja metsade keskkonnasõbralikku majandamisse ning andma tööstusele selge signaali, et on kasulik investeerida keskkonnasäästlikesse tehnoloogiatesse ja teistesse alternatiividesse.

Praegu reguleerivad rahvusvahelisel tasandil kliimamuutuste valdkonda 1992. a juunis sõlmitud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioon ning 1997. aastal Jaapanis vastuvõetud Kyoto protokoll. See protokoll mõjutab kõiki suuremaid majandussektoreid ja seda peetakse kõige kaugemale ulatuva mõjuga keskkonna ja säästva arengu kokkuleppeks, mis kunagi vastu võetud. Protokoll sätestab kuue kasvuhoonegaasi edasise vähendamise konventsiooni I lisa (Kyoto protokollis lisa B) riikide osas. Kyoto protokolli eesmärk on vähendada KHG heitkoguseid I lisa riikide seas aastatel 2008-2012 5% võrreldes aastaga 1990. Arengumaadel konkreetseid kvantitatiivseid kohustusi ei ole.

Eesti ühines Kyoto protokolliga 1998. aastal, millega võttis endale kohustuse ajavahemikus 2008-2012 vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 8% võrreldes 1990. aastaga. Eesmärgi saavutamiseks on esitatud kolm paindlikku mehhanismi: ühisrakendus, puhta arengu mehhanism; heitkogustega kauplemine.

Lisaks kasvuhoonegaaside vähendamise kohustusele sisaldab Kyoto protokoll ka kindlaid nõudeid riikliku süsteemi kohta, mis tagaks heitkoguste seire ja aruandluse. Kõige muu hulgas tuleb igal riigil luua register kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise jaoks.

Võrreldes 1990. aasta tasemega on Eesti vähendanud KHG heitkoguseid ligi poole võrra. 1990 oli heitkogused kokku 41 935 tuhat tonni CO2 ekvivalenti ja 2007. aastal 22 018 tuhat tonni, seega vähenemine summaarselt 47,5%.

Eesti on teinud ühisrakenduse projekte ja plaanib rakendada heitkogustega kauplemise mehhanismi. Ühisrakendusest saavad osa võtta vaid kliimamuutuste raamkonventsiooni I lisa osalised. Tegemist on projektipõhise mehhanismiga kliimamuutuste leevendamiseks, millel on reeglina kaks osapoolt: investeerijariik  ja vastuvõtjariik. Investeerijariik korraldab projekti finantseerimist ja seiret, abistab know-how ja omapoolse administratiivse panusega. Vastutasuks omandab õiguse teatud osale projekti teostamise tulemusena välditud KHG heitkogusele. Rahvusvahelised kokkulepped on ühisrakendusprojektide teostamise aluseks.

Kuna Kyoto protokolli kohustusperiood lõppeb 2012, siis sellest tulenevalt on vajadus uue globaalse kliimalepingu järele. Euroopa Liit on nimetanud kliimamuutustega võitlemise üheks suuremaks väljakutseks, millega tuleb tegeleda mitte ainult Euroopas, vaid üle maailma. Uus leping peaks olema võimalikult kõikehõlmav, kaasama kõik tööstusriigid ja ka arenguriigid.

Viimase paari aasta jooksul on Euroopas tehtud palju selleks, et kliimamuutuste mõjusid vähendada ning kohaneda paremini toimuvate muutustega. Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes 1990. aastaga vähemalt 20% ning juhul kui ka teised arenenud riigid võtavad võrreldavaid kohustusi, on Euroopa Liit valmis vähendama heitkoguseid 30%. Samuti soovib Euroopa Liit liikuda energiasäästlikkuma ning jätkusuutlikuma majanduse suunas. Tahetakse suurendada energisäästu võrreldes baasstsenaariumiga 20% aastaks 2020.

Euroopa Liidu liikmesriigid võtsid vastu 2008. aasta lõpus energia- ja kliimapaketi, millest saab tulevikus Euroopa Liidu alustala kliimavõitluses. Pakett näeb ette meetmeid lisaks kasvuhoonegaaside vähendamisele ka taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. EL ühine eesmärk on taastuvenergia osakaalu suurendada  20%-le energiatarbimisest sh taastuvenergiaallikate osakaalu transpordisektoris 10%-le. Eesti taastuvenergia osakaal peab aastaks 2020 olema 25%.

Vaata kliimakaarti