Euroopa Parlamendi ajutine kliimamuutuste komisjon kiitis möödunud teisipäeval heaks oma lõplikud soovitused ELi kliimapoliitika teostamiseks. Kliimamuutuse teema peab olema kaasatud kõikidesse poliitika- ja teemavaldkondadesse, milles igaühel on mängida oma oluline roll.

Raportis märgitud meetmed põhinevad ELi eesmärgil alandada ülemaailmset keskmist temperatuuri kahe kraadi võrra. Euroopa Komisjon peab jälgima, kas see sihtmärk on endiselt piisav katastroofiliste kliimamuutuste vältimiseks.
 
Raporti nõuded ELi kliimapoliitikas
 
Raport seab ELile ja teistele tööstusriikidele vaheeesmärgi alandada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 25-40% võrra aastaks 2020. Pikaaegne eesmärk oleks heitgaaside vähendamine 80% võrra (võrreldes 1990. aasta tasemetega) aastaks 2050.
 
Samuti nõuab raport, et Euroopa Komisjon teeks energia 20%list tõhusama kasutamise liikmesriikide jaoks kohustuslikuks ning soovitab komisjonil tõsiselt kaaluda biokütuste kvootide ülevaatamist.

Raporti taga olevad saadikud tahavad Euroopa kliimafondi asutamist või siis, et liikmesriikides tegutseksid samalaadsed asutused. Tavainimeste jaoks peab looma stiimuli heitgaaside vähendamise kaasaaitamiseks.
 
Majandusraskused ei ole takistus
 
Raportöör Karl-Heinz Florenzi hinnangul peavad isegi majanduslikult rasketel aegadel kliimamuutuste vastane võitlus, jätkusuutliku majanduse poole püüdlemine ning keskmiste temperatuuride alandamine kahe kraadi võrra jääma Euroopa poliitika prioriteetideks.
 
"Kui Euroopal õnnestub hõivata liidripositsioon kliimamuutuste vastases võitluses, siis võib see olla majandusarengu mootoriks ja tuhandete uute töökohtade loomise aluseks," lisas ta.
 
Mis saab edasi?
 
Saadikud hääletavad kliimaraporti üle veebruarikuisel istungil Strasbourgis, mille järel avaldab komisjon kolme kuu jooksul lihtsas keeles lugejasõbraliku versiooni raportist.
 
Neljapäeval, 4. detsembril arutavad saadikud nõukogu ja komisjoni esindajatega õigusloomelise kliimapaketi üle. Veel detsembrikuus soovib Euroopa Parlament vastu võtta 20-20-20 Euroopa Liidu kliimapaketi, mille ambitsioonikas plaan on aastaks 2020 vähendada ELi kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20% võrra ning tõsta taastuvenergia osakaalu energiatarbimisest 20%ni.
 
Kliimakonverents Poznanis
 
1.-12. detsembrini toimub Poolas Poznanis ÜRO kliimamuutuste konverents. See jääb 2007. aasta Bali ja 2009. aasta Kopenhaageni kliimakonverentsi vahele. Kui Balis pandi alus läbirääkimistele ja tugevdati rahvusvahelist kliimamuutuste teemalist koostööd, siis Kopenhaagenis loodetakse jõuda lõpliku kokkuleppeni Kyoto lepingu järgsele perioodile pärast aastat 2012.
 
Poznani koguneb ligi 11 000 osalejat, 36 nendest on EP saadikud, kes viibivad Poolas 9.-12. detsembrini.