Juliette Jowit kirjutas tänases Guardianis, et inimesed ei tohiks endale lubada üle nelja tagasihoidliku lihaportsjoni nädalas. Samuti soovitab ajakirjanik piirata piima joomist ühe liitrini nädalas. Soovitused põhinevad Surrey Ülikooli ja FCRN-i (Food Climate Research Network) poolt  läbi viidud kliimamuutuste ja toitumise seoseid vaatleval ning palju kõneainet põhjustanud raportil.  

Neli aastat kestnud uuringut peetakse hetkel oma ala üheks kõige põhjalikumaks teadustööks.

Juba ammu on räägitud, et keskkonna säästmise nimel peavad inimesed pöörduma tagasi säästlike toitumisharjumuste juurde – sööma hooajalist ja kodus valmistatud toitu. Moodsama ja kiirema elu hüvena võib oma söögitavade hulka lisada internetipoest mõistlikus koguses toidu tellimise.

Seekordses uurimuses lähevad teadlased lihtsatest soovitustest palju kaugemale. Nende meelest on tavalised „pehmed“ toitumiskampaaniad hukule määratud, sest inimeste toitumisharjumuste muutmine on väga keeruline tegevus. Toit on osa meie kultuurist ja harjumustest ning tehtud valikuid mõjutavad ka hind, aeg ja sümboolsed väärtused.

Teadlased leiavad, et kõikide inimeste „pööramine“ taimetoitlasteks ja veganiteks on liigne, sest paljude jaoks seostub normaalne toitumine lihaga. Loomade pidamisel on ka häid külgi, millest viimasel ajal enam eriti ei räägita. Loomad annavad sõnnikut, millega saab põldusid väetada. Loomadelt saab ka nahka ja villa, mis võimaldavad toota pikaealisi ja keskkonnas lagunevaid riideid.

Taimetoitluse alternatiivina soovitab uurimus lihtsalt vähendada liha ja piima tarbimist.

Piima- ja lihatööstuse poolt tekitatud kasvuhoonegaaside emissioon moodustab ligi poole kogu toidusektorile kuluvast emissioonist. Puu- ja köögiviljad seevastu annavad 15% emissioonist, jookide ja suhkrurikaste toitude arvele läheb samuti 15% emissioonist ning teraviljatoitudele kulub 13% emissioonist.

Uurimus näitas ka tõsiasja, et pakendamine, millele keskkonnakaitsjad väga palju tähelepanu pööravad, on toidusektori saasteallikana tähtsuselt alles viiendal kohal. Edetabelit juhib kindlalt põllumajandus. Temale järgnevad tootmine, transport ja kodune söögitegemine (k.a. külmiku kasutamine kodus).

Kui toitumisharjumuste kõrval muutuksid ka farmide energiatarbimise tavad, eluskarja dieet, väetiste kasutamisviisid ja transpordi säästlikkus, siis väheneks toidusektori koguemissioon 50% asemel 67%.

Farmerite kaasamine protsessi eeldaks riikliku toetuse olemasolu, sest ilma selleta olukord ei muutu. Teadagi ei ela talunikud luksuses ja iga suurem muutus nõuab raha.

Kokkuvõte tehtud tööst avaldatakse oktoobris teadusajakirjas The Ecologist.

Koostas: Katrin Lipp, säästva eluviisi portaal www.bioneer.ee

Allikad: fcrn.org.uk; fcrn.org.uk; guardian.co.uk; ces-surrey.org.uk
Foto: wikipedia.org

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta