Loodus on kohastunud lumikatte olemasoluga teatud ajapiirides, sättides end selleks ajaks puhkeseisundisse. Sügav lumi raskendab enamiku metsloomade liikumist või sobivate toitumispaikade leidmist. Lumeladestus võib põhjustada puudel lumemurdu. eriti raskeid lumekahjustusi esineb tihedates kuusikutes, kus vaikse ja sula ilmaga võib võradesse jääda enamus sadanud lumest. Kogunenud lume raskuse all on murdunud tuhandeid tihumeetreid puid.

  • Kliima
  • 12. märts 2020
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Lumikatte tingimustes tuleb tagada teede ja tänavate lahtiolek. Samuti tuleb arvestada lumekoormusega hoonete, teede, sideliinide ja paljude teiste objektide ekspluatatsioonil ja ehitamisel. Tugeva lumesaju tagajärjeks võivad olla liiklustakistused või liikluse seiskumine, piiratud nähtavuse tõttu ka liiklusõnnetused.

Eestimaa lumerisk seisneb ka lumikatte ebapüsivuses, ootamatus ilmumises ja kadumises. Järsud ilmamuutused seoses lumikatte äkilise tekkimise või kadumisega, selle ilmumisega hiliskevadel või varasügisel seab paljude taimede ning loomade elu ohtu. Veevarud, mis kogunevad lumekihti, määravad ka kevadise suurvee ulatuse.

Kuidas end ja teisi tugeva lumesaju eest kaitsta

Hoia eemale puudest, mille oksav võivad lume raskuse all murduda.

Ära käi katuseräästa all, seda katusele kogunenud lumi võib variseda.

Puhasta katused lumest, et vältida varinguohtu.

Autoga sõites võta kaasa laetud mobiiltelefon ja lumelabidas.

Ole tugeva lumesaju korral saatjaks lastele ja vanuritele, kes ei suuda lumesajus orienteeruda ja võivad seetõttu kergesti eksida teelt.


Lugu ilmub koostöös Riikliku ilmateenistusega. Leia ilmateade siit.

Loe ka muude ilmariskide kohta.