Aasta lõpus kuuleme rohketest tunnustustest, mida jagatakse heategijatele, edukatele organisatsioonidele, silma paistnud isikutele, erilistele tegudele. Olgu nendeks Vabariigi Presidendi poolt üle antud tänutähed vabatahtlikele, siseministri aukirjad päästjatele või maakonna teenetemärgid. Seejuures on kandidaate alati kordades rohkem, kui tunnustuse saajaid.

Tänu väärivaid kodanikke on meie seas seda enam, mida rohkem tõstetakse esile vabatahtlikku kogukonda panustamist. Siira suhtumisega muutuste esile kutsujat ametliku tunnustuse puudumine osalemistahet ära ei võta.

Osalemisrõõm, tunnetatud vajadus ning lahenduse pakkumise võimalus jäävad edasi olulisteks suunajateks aktiivsetele kodanikele ühiskondlikus tegevuses kaasa löömiseks. Näiteks 2014 Aasta Kodaniku tiitli sai kultuuriministrilt isiklikult küll üritust vedanud Ilma Adamson, kuid laulu- ja tantsupidu saab ikkagi endiselt teoks vaid tuhandete inimeste ühisel panustamisel.

Ühe inimese panus võib olla määrava tähtsusega teise inimese elule või heaolule. Samas on selge, et mitmete inimeste ühendatud panus mõjutab oluliselt rohkemaid inimesi, selle läbi ka looduslikku või sotsiaalset keskkonda.

Kodanikuühendused annavad võimaluse koonduda inimestel, kes „aitavad seal, kus viga näevad laita.“ Ühendused võimendavad üksikisiku poolt antud panust kogukonda.

Üha populaarsemaks muutub ühenduste mõju näitamine ühiskondlike probleemide lahendamisel või üksiksiku elu kujundamisel. Selleks õpitakse esitama ühiskondliku mõju rohkemal määral kui numbritena, jõudes välja isiklike lugudeni. Üks hea ja arendav võimalus on sellest rääkida filmikeeles.

Harjumaa noorte ning kodanikuühenduste esindajate tööna valmisid novembrikuu jooksul filmid. Nende keskseks teemaks on inimeste panustamine ühiskonda, kas siis üksikisikute või organisatsioonidena.

Algselt püstitatud ülesande lahendasid värsked filmitegijad eelkõike ühiskondlikke valupunkte kajastades. Nii valmis noorte poolt koolivägivalda kirjeldav video, kus ohvri seisukohalt näidati vanemate, kaasõpilaste ja õpetajate käitumise tajumist.

Puuetega naiste pilgu läbi avati inimeste kohmetust toime tulla endast erinevate inimeste või harjumatute olukordadega. Näidati, kuidas looduse korrastamise teel panustatakse nii inimeste igapäevaelu rikastamisse peresuhete tasandil kui aidatakse kaasa laiemale heaolule. Mitmed teemad said uue värvingu ning raamistiku sõnumi edastamiseks.

Näiteks kirjeldas üks filmitegija oma kogemust: „Paar korda oli tunne, et kirjutada ühe lausega oma mõte on maailma kõige keerulisem ülesanne. Läks mitu ööd ja päeva, et mõelda ja lõpuks sai pealkirjaks ühe artikli pealkiri, mis Ühisnädala ajal ilmus. Head asjad tulevad äkki ja ootamatult. Nagu ka kogu see projekt.“

Mõjufilmid on leitavad nii YouTube vahendusel kui Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse veebilehel. Koolitus toimus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse baasrahastusel, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatud projektikonkursi toel.

Muide, üks konkurss seisab veel ees. Eelmisel aastal silmapaistnud organisatsioone, isikuid ja tegusid saab esitada tunnustamiseks. Vabaühenduste liit EMSL ootab 6.jaanuariks kandidaate tunnustusele viies kategoorias – aasta vabaühendus, avaliku võimu esindaja, äriühing, missiooniinimene ning tegu. Kirjeldused koos vormidega on leitavad siit.