Eesti Omanike Keskliit viis maikuus koduomanike seas läbi viidud uuringu, millest ilmnes, et 75% vastanutest ei rahulda tänane jäätmekorraldus, kus jäätmevedaja valib kohalik omavalitsus. 42% vastanuist oli arvamusel, et kohalik omavalitsus ei peaks jäätmevedaja valikul vahendajaks olema.

Jäätmete kogumist ja vedu puudutavale uuringule vastas 5787 koduomanikku. Omanike keskliidu peasekretäri Kaspar Sadraku sõnul ilmnes uuringust, et koduomanikud sooviksid jäätmevedaja valikul rohkem kaasa rääkida.

“Uuringus osalenud sooviksid, et neil oleks võimalus jäätmeveo küsimustes senisest enam kaasa rääkida. Vastanutele valmistavad muret nii tarbijatele pealesurutavad jäigad tüüptingimused kui ka valikuprotsessi läbipaistmatus. Teenuse hinna kõrval peeti ülioluliseks ka selle kvaliteeti,” rääkis Sadrak. Tema sõnul soovivad koduomanikud olla kindlad, et neile pakub jäätmeveoteenust parima teenuse ja hinna suhtega pakkuja.

Ligi 70% vastanutest usub, et tuleksid tänaste teadmiste baasil ilma omavalitsuse sekkumiseta jäätmevedaja valikuga edukalt toime, ülejäänud peavad oma teadlikkust jäätmeveo teemadel selleks ebapiisavaks.

Enim ei olda rahul jäätmekäitlejate poolt pakutud äraveograafikute ja jäikade tüüptingimustega. 84% vastanuist teavad nimetada nende piirkonna jäätmeid vedavat firmat. Vähem teatakse jäätmevedajat suurtes kortermajades, kus jäätmevedu korraldab haldusfirma või ühistu.

“Testisime küsitluses ka mõtet, et tulevikus võiks omanike keskliit korraldada parima hinna ja kvaliteedi suhte tagamiseks prügiveo ühishankeid. See leidis väga positiivset vastukaja - valdav enamus vastanutest sooviksid ühishankes teoreetiliselt osaleda,” lisas Sadrak. “Tänase jäätmekorralduse juures sellist ühishanget korraldada ei ole võimalik, ent loodame, et tulevikus areneb jäätmekorraldus demokraatlikumaks,” sõnas Sadrak.

Vastanutest 70% sordivad kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid, tuues põhjuseks keskkonnasõbralikkuse. Mitte-sortijad tõid põhjustena välja konteinerite puuduse kodu läheduses ning madala teadlikkuse jäätmete sortimisest. Rohkem on sortijaid korteriomanike hulgas (73%), kus korteriühistu on taganud jäätmete liigiti paigutamise võimaluse.

Pea kõik vastanud (90%) leidsid, et sorditud jäätmete äravedu peaks olema sortimata jäätmete veost soodsam. Kõige tavalisemalt sorditakse jäätmeid kahte eri liiki - segaolmejäätmed ja paber. Koduomanikud on jäätmeveoprobleemidest teadlikud ja ootavad teenust pakkuvate firmade käest paindlikumat hinnakujundust ja veotingimusi. Kurdetakse ka info puudumist teenuse kohta.

Probleeme jäätmekäitluses võiks lahendada senise korra muutmine, kus jäätmeveo korraldus on kohaliku omavalitsuse kanda. 69% koduomanikest on seisukohal, et nad oleks nõus osalema Eesti Omanike Keskliidu poolt läbi viidavas jäätmevedaja ühishankes. Selle läbi viimiseks tuleks aga muuta praegust seadusandlust.