Kõrgenenud kolesteroolitase ei ole enam vaid vanemaealiste mure: värsked andmed näitavad, et probleem süveneb juba alates 30. eluaastatest ning puudutab üha suuremat osa tööealisest elanikkonnast. Eriti kriitiline on olukord keskeas, kus normist kõrgemad näitajad on juba enam kui pooltel inimestel.

“Viimaste aastate andmed näitavad, et kõrgenenud kolesteroolitase sageneb selgelt koos vanusega ning probleem süveneb eriti juba alates 30. eluaastatest. Kui nooremas vanuserühmas jääb nii kolesterooli kui ka LDL- ehk “halva” kolesterooli normipiiri ületajate osakaal pigem alla kolmandiku, siis 36-45-aastaste seas puudutab see juba pooli naisi ja ligi kahte kolmandikku mehi,” lausus SYNLAB Eesti laboriarst Anneli Raave-Sepp.

Andmed näitavad, et kõige kriitilisem on olukord keskeas: 45-55-aastastest naistest on koguni 71% kolesterool üle normi ning meestel esineb LDL-kolesterooli kõrgenenud tase samas vanuses 66%. Dr Raave-Sepa sõnul joonistub sugude võrdluses välja huvitav muster: meestel tõusevad kolesterooli tasemed järsemalt juba varasemas eas, jõudes haripunkti 36-45 eluaasta vahel, samas kui naistel toimub hüpe kümmekond aastat hiljem ning püsib kõrgena ka vanemates vanuserühmades.

“Naistel langeb menopausi ajal naissuguhormooni östrogeeni tase, millel on oluline roll kolesterooli ainevahetuse reguleerimisel. Östrogeen aitab hoida LDL-kolesterooli taset madalamana ja toetab HDL- ehk “hea” kolesterooli taset, kuid selle vähenedes kipub LDL tõusma ja rasvade ainevahetus muutuma ebasoodsamaks,” selgitas dr Raave-Sepp.

LDL-kolesterooli kõrge tase soodustab veresoonte lupjumist ning suurendab südame-veresoonkonnahaiguste riski. Seevastu piisav HDL-kolesterooli tase aitab pisut riski vähendada. Seetõttu tasub oma tervise huvides regulaarselt jälgida vere kolesteroolinäitajaid.

„Tulemused annavad juhised, kuidas oma toitumist korrigeerida ja milliseid muudatusi üldse elustiilis teha,“ tõi laboriarst välja.

Ta lisas, et kuna kolesterool on organismi normaalseks toimimiseks hädavajalik, ei pruugi selle liigne tase anda endast väga pikalt kuidagi märku.

„Kolesteroolitaset võiks kontrollida iga kolme aasta tagant. Riskigruppi kuuluvatel inimestel - näiteks diabeedi, kõrge vererõhu, südamehaiguste või ainevahetussündroomi korral ning vanemas eas - võiks analüüse teha kord aastas koos teiste verenäitajatega,“ soovitas dr Anneli-Raave Sepp. Pärast ravi alustamist või elustiili muutmist tasub analüüse korrata umbes kolme kuu möödudes, et hinnata muutuste mõju.

Toiduga saab kolesteroolitaset mõjutada

Suur osa organismi kolesteroolist toodetakse maksas, ülejäänu saadakse toidust. Loomset päritolu toidud on peamised kolesterooli allikad, samas kui taimedes leiduvad kolesteroolilaadsed ühendid aitavad hoopis selle imendumist vähendada. Kui kolesteroolitase ei ole väga kõrge, saab seda sageli edukalt mõjutada toitumise ja elustiiliga.

„Kõiki rasvu ei pea menüüst välja jätma, küll aga tasub tähelepanu pöörata nende kvaliteedile,“ rõhutas dr Raave-Sepp.

Toidurasvad peaksid moodustama umbes 25-35% päevasest energiast.

Kõrge kolesteroolitaseme puhul on eriti oluline piirata küllastunud rasvhappeid, mida leidub peamiselt loomses toidus ning ka näiteks kookos- ja palmirasvas. Samuti tuleks vähendada toiduga saadava kolesterooli hulka - üldjuhul alla 200-300 mg päevas, südamehaiguste korral alla 200 mg. Transrasvu tasub võimalusel täielikult vältida, kuna need halvendavad kolesterooli tasakaalu.

Arsti sõnul tasub eelistada taimseid rasvaallikaid, nagu oliiviõli, pähklid ja avokaado, ning lisada menüüsse rasvast kala vähemalt 2-3 korda nädalas.

„Oomega-3-rasvhapped aitavad reguleerida kolesterooli ja triglütseriidide taset, toetavad veresoonte elastsust ning vähendavad südamehaiguste riski,“ selgitas dr Raave-Sepp.

Neid leidub lisaks kalale ka näiteks lina-, kanepi- ja tšiiaseemnetes ning Kreeka pähklites.

Kiudained aitavad üleliigsel kolesteroolil kehast väljuda

Oluline roll on ka süsivesikutel. Rafineeritud ehk „kiired“ süsivesikud võivad suurtes kogustes tõsta halva kolesterooli taset ning muuta selle osakesed veresooni kahjustavamaks. Seetõttu tasub piirata magusaid küpsetisi, maiustusi ja teisi töödeldud toite ning eelistada täisteratooteid.

Kolesterooli taseme reguleerimisel on abiks ka kiudainerikas toit.

„Kiudained seovad sooles kolesterooli ja soodustavad selle väljutamist organismist,“ selgitas laboriarst.

Eriti kasulikud on vees lahustuvad kiudained, mida leidub näiteks kaeras, puu- ja köögiviljades ning marjades. Kiudainete tarbimist tasub suurendada järk-järgult, et vältida seedetrakti vaevusi.

“Kuigi toitumisel on oluline roll, ei piisa ainult menüü korrigeerimisest. Kolesteroolitaseme kontrolli all hoidmiseks on tähtsad ka regulaarne liikumine, normaalne kehakaal, piisav uni ning stressi vähendamine. Kõige aluseks on aga teadmine oma näitajatest, mida saab usaldusväärselt hinnata vereanalüüsi abil,” pani dr Raave-Sepp kõigile südamele oma südametervise eest hoolt kanda.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta