Pargikolaja elu teine park oli Jõepere mõisniku oma. Seal kaheksa aastasena alustades oma pargikolamistega oli üllatus ehk väiksest mehest suuremgi.

Pargis oli kolm astet nagu trepp ja park ise jõeoru poole kaldu. Uudishimu on alati poisikeste osaks.

Ja uudishimu viis mind tarkust taga otsima. Tarkuse leidsin üles ühe targa mehe käest. Nimelt olevat mõisaparun ise lasknud mõisapargi nii kujundada. Talupojad, kes põllupinnast kokku vedasid tegidki oma töö ja mõisahärra saigi mis tahtis, kolmeastmelise pargi.

Pargisaladus, selline oli minu elu esimene. Ma võtsin ta kaasa ja kuna mul polnud teda kellegile rääkida, siis võtsin pliiatsi ja panin pargisaladuse kirja.

Saladusi täis park ja poisike kohtusid ikka aeg-ajalt. Ja saladusi täis poisike ja park said suurteks sõpradeks. Ehk kolm maastikuastet olidki just need saladused, mis neid suurteks sõpradeks tegid.

Jõepere, 1990.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!