Värskest uuringust selgub, et viimastel aastatel mitmetel Tallinna rohealadel taastatud väikeveekogud on märgatavalt parandanud kahepaiksete sigimistingimusi. 

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti tellitud uuringu eesmärk oli selgitada välja, kuidas on vesilikud ja konnad omaks võtnud 2023. ja 2024. aastal puhastatud tiigid Astangul ja Merimetsas. Uuringust selgus, et uued ja puhastatud tiigid on aidanud elavdada kahepaiksete asurkondi ning tuua tagasi liike, kes olid rohealadelt kadumas.

„Neli aastat tagasi ilmnes, et Merimetsa-Mustjõe piirkonna kahepaiksed on välja suremas, sest suure loodusmassiivi peale toimus kudemine vaid ühes sigimistiigis ja seegi oli väga kehvas seisundis. Seejärel rajas linn 2023. aastal endise kõrgepingeliini koridori alale viis tiiki. Tänavusest uuringust selgus, et tiigid on kõigi nelja kahepaikseliigi poolt üles leitud ja nad sigivad seal edukalt. Merimetsa konnatiikide taastamist võib pidada linnalooduse taastamise edulooks,“ selgitas Mari Sild, Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti kaitsekorralduse koordinaator.

Kahepaiksed on oluline osa linna ökosüsteemist, kes aitavad hoida looduslikku tasakaalu süües arvukalt sääski, kärbseid ja teisi selgrootuid. Konnade ja vesilike olemasolu viitab puhtale veekeskkonnale, sest nad on tundlikud veekogude reostusele. 

Astangul puhastati üks tiikidest 2024. aasta sügisel ning juba sel kevadel täitus see konnakullestega.

„Astangu tänavat ületavad igal kevadel tuhanded kärnkonnad, kes suunduvad tiikidesse kudema. Üks sealsetest tiikidest puhastati mullu sügisel ning juba tänavu kevadel oli see konnakulleseid täis. Kindlasti tuleb öelda suured tänusõnad ka Astangu konnatalgulistele, sest ilma nende une arvelt võetud töötundideta oleks Astangu praegu märksa konnavaesem,“ rääkis Mari Sild. 

Lisaks Astangule ja Merimetsale taastati sel aastal kolm väikeveekogu Paljassaare hoiualal. Tööde käigus eemaldati setted ja muda ning kujundati kahepaiksetele meelepärased lauge kaldega kaldad.

Uuringud näitavad, et isegi suurtel rohealadel võivad kahepaiksed kaduda, kui sigimistiigid on varjulised, mudastunud, prügistatud ja kuivavad kiiresti. Teine tõsine probleem on linna rohealade halb sidusus, mistõttu konnade asurkonnad jäävad isolatsiooni.

Järgnevatel aastatel jätkab linn väikeveekogude puhastustöödega kahepaiksete jaoks olulisematel rohealadel. Lisaks teeb linn jätkuvalt kahepaiksete seiret, et hinnata, kas sigimisveekogude taastamistegevused on toonud oodatud tulemusi. 

Linnalooduse taastamine lähtub arengustrateegia "Tallinn 2035" eesmärkidest ning aitab muuta pealinna elurikkamaks ja keskkonnasõbralikumaks.

Uuringu „Kahepaiksete sigimisedukuse tuvastamine Astangu tänava tiikides ning Merimetsa kaitsealale 2023. aastal rajatud väikeveekogudes ja Hipodroomi suures üksiktiigis“ koostas MTÜ Põhjakonna ekspert Riinu Rannap.  

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta