Jacob Levy Moreno on öelnud, et elame valmismaailmas kui robotid. Tarbime kultuurkonserve, kuid ei loo enam ega ole spontaansed. Taotleme elult stabiilsust ning oleme muutunud abituks, kui meid tabab mõni ootamatus. Kriis ja kaos toovad uued võimalused ning tuletavad meelde, et ellujäämiseks vajame spontaansust ja loovust. Koondamine on üks neist.

Paraku ehmub enamik olukorra tõsidusest ja teeb pigem tegevusi, mis halvavad kui edasi viivad. Toon siinkohal ära koondamisnõustamise kuldvara ehk 11 mõttesuunda töötajate pehmemaks maandumiseks.

Halvad uudised ei tohi olla õhus

Koondamisele aitab alati positiivselt kaasa aus ja avatud suhtlemine. Tagantjärele hindavad töö kaotanud kõige raskemaks seda aega, kui halb uudis on õhus, aga keegi sellest ei räägi. 

Pinge võib muutuda kohati talumatuks, tekivad kuulujutud, mis võib sisemiselt muserdada ka neid, kes tegelikult peavad tööle edasi jääma ja veel suurema hooga edasi töötama. Hea oleks avatud koosolekuid teha ka siis, kui ettevõttel koondamist plaanis pole, niikuinii on see peamine teema ja igaüks mõtleb sellele, millal see teda võib tabada. 

Uudis on ka see, et uudiseid pole. Tööandja võiks kinnitada töötajatele, et teeme oma parima ja kui olukord väga kehvaks läheb, saame kokku ja räägime sellest.

Emotsioone pole mõtet karta

Nii-öelda koera saba raiumise meetodit kasutatakse koondamise puhul just emotsioonide hirmus. Et lahkujad mikrokliimat negatiivselt ei mõjutaks, surutaksegi nad võimalikult kiiresti ukse poole. 

Tegelikult on isegi hea, et jääjad saavad koos lahkujatega oma frustratsiooni välja elada. Kõige targem, mis sellistes olukordades teha, on anda võimalus tundeid välja elada ja koguni soodustada seda näiteks psühholoogi abiga. 

Personalijuhti võiks lohutada teadmine, et enamik tuleb pisaratega stressist välja ning ärakuulamine on parim ravim, isegi kui küsimustele kohe vastuseid ei ole. Kui koondatakse suurem hulk inimesi, võib koguni lahkumispeo korraldada. Kui tundeid välja näidata ei lubata, jäävad koondatud enamasti süüdlast otsima, ettevõtet taga kiruma ja ebaõiglustundega maadlema, enne kui jälle väärtustunde tagasi saavad. Jääjad tajuvad aga leinameeleolu töökohal ega saa seetõttu tööle keskenduda.

Kuidas rääkida halvast uudisest kodus

Kui endaga inimesed raskeid uudiseid kuuldes veel kuidagi toime tulevad, siis teistele rääkimine on omaette väljakutse. Nimelt ei taha paljud, et neid haletsema hakatakse, küsitletakse või koguni hukka mõistetakse. 

See võib kaasa tuua koondamisteate varjamise, mis pole ka Eestis harv praktika. Eriti meestel on raske rääkida sellest oma kaasale ja perekonnale, kuna eneseväärikuse tunne võib olla väga madal ja hirm tuleviku ees suur. Ebakohaste käitumiste vältimiseks on hea rääkida koondatutele ka sellest, kuidas halbu uudiseid edastada, kuidas nendest rääkida lastele ja mille poolest kriis võib hea olla.

Kuldne käepigistus abiks lahkujatele

Iga töötaja väärib viisakat lahkumist, olgu tegu lühikese või pika töösuhtega, suure või väiksema panusega.

Piisab sellest, kui otsene juht pakub end CVsse soovitajaks, on valmis soovituskirju kirjutama või kui firmas pakutakse koondatutele eneseanalüüsi- ja karjäärikoolitust, et uus algus kergemini leitav oleks. Tänukingitus ei pea alati olema materiaalne – tass või ettevõtte logoga sall –, piisab sümboolsest kingist ja heast sõnast. Näiteks anda lahkujatele koos tänukirjaga üle võti, mis peaks uusi uksi avama, ning pakkuda kohvi ja kooki.

Lahkujate sünergiat ei tasu alahinnata

Kui koondada tuleb rohkem kui paar töötajat, nende hulgas ka spetsialiste ja juhte, oleks mõttekas pakkuda neile ettevõtte kulul ruume ja juhendamist uute ideede väljamõtlemiseks. Nii-öelda kohta ja toetust mõttetalgute läbiviimiseks. Nii võib sündida uus inkubaator, kellega ka ettevõttel endal on hiljem põhjust koostööd teha. 

Töötuks jäämise asemel edendame nii tööandjaks saamise kultuuri, mida praegusel ajal igati tervitatakse. Võimaluse korral võib ühte arvutitega tööruumi pakkuda lahkujatele ka kandideerimiseks, ideede vahetamiseks ja uute eneseteostuse võimaluste leidmiseks mingi perioodi jooksul. Nii ei pea inimesed koju diivanile jääma ning aktiivsus oma elu edasi korraldamisel säilib.
 

Ekstöötajate võrgustik

Paljude ettevõtete juurde on moodustunud loomulikul moel ekstöötajate võrgustik, kes käib koos, suhtleb või koguni harrastab midagi ühiselt. 

Säärast liikumist võib firma toetada ka koondatute puhul, võimaldada neile oma meililisti näiteks. Seda eriti juhul kui ettevõte on sunnitud koondama keeruliste aegade tõttu ja loodab kosudes vähemalt osa inimesi tagasi oma ridadesse kaasata.

Oskuste abipakett

Kui veel mõnda aega tagasi põlgasid firmajuhid oma inimestele rääkida optimaalsest majandamisest, siis nüüd ei kohta naljalt inimest, kes asjatundlikust finantskonsultatsioonist huvitatud pole. 

Nii võibki koondatule pakkuda lahkumiskingituseks ühte teabepäeva, kus räägitakse nii säästvast majandamisest, stressijuhtimisest, naerujoogast, tervislikest eluviisidest kuni koduse potipõllunduse ja gurmeekokanduseni välja.

Projektijuhist lambakasvatajaks

Kasutust on leidnud praktika, kus endistele töötajatele pakutakse ümberõpet, mis võib olla loov-praktiline, aga ka mingitpidi seotud töötaja varasema profiiliga. Näiteks arvutigraafika, raamatupidamise, ettevõtluse alustamise, turismitalu pidamise vms koolitus. 

Sellega garanteeritakse töötajale mõneks ajaks tegevus, uued teadmised, tutvused, mis omakorda annab energiat oma elu eest vastutust võtma.

Proaktiivne kandideerimine

Siit ja sealt on kuulda, et koondatud haavuvad ebaõiglasest kohtlemisest ja jäävad tööotsingutes pigem passiivseks, lootes oma hüvitised kõik välja võtta ja alles siis vaatama hakata. 

Tegelikkuses ei pruugi sel hetkel, kui raha on lõppenud, õnnestuda tööd saada. Seepärast oleks hea pakkuda koondatutele karjäärialast eneseanalüüsi koos kandideerimisdokumentide koostamisega. 

Tööd on pakkuda ka majanduslanguse ajal, kui inimesed ise on piisavalt aktiivsed ja endale sobiva koha leivad. Lihtsam on mõelda nendele töökohtadele, kus inimene pühendunult töötada tahaks ja siis ennast pakkuda, sest töökuulutusi avaldavad siiski vaid vähesed tööandjad.

Jääjatele pühendumine

Kui lahkujatega veel mõnes ettevõttes tegeldakse, siis allesjäänud töötajatele pööratakse tähelepanu palju vähem. Justkui oleks töö säilimine piisav motivatsioon töötamiseks. 

Tegelikult on töötaja vastas tühi laud, kolleeg, kellega oli hea juttu puhuda ja koos lõunal käia, on lahkunud, tööd on lisandunud, palka vähendatud, kodus on keeruline ja paljud sugulasedki koondatud, lisaks hirm, et äkki olen mina siiski järgmine. See pole kuigi hea alus produktiivseks tööks. Seepärast kuluks igal juhul kas avatud firmakultuur, kus kord nädalas saab iga töötaja sõna rääkimaks, kuidas ta end tunneb ja kuidas tal läheb või psühholoogiline koolitus, kus saab piisavalt endasse vaadata ja uut jõudu leida.

Loovad viisid ja hobikultuur

Ka rasketel aegadel on tervistav teha nalja ja realiseerida oma loovust, sest see aitab paremini toime tulla. Nii nagu üleriigilised kodanikualgatused, võiks iga ettevõte leida praegu oma niši loovaks tegevuseks, kodanikualgatuseks või heategevuseks. 

Kui raha võim ei ole enam nii määrav, tuleb nähtavaks oluline: kogukonna tunne, suhted ja hoolimine-märkamine igas mõttes. 

Lähenemisi on veelgi, kuid siintoodu keskendub peamiselt sellele, et töö kaotanu saaks säilitada väärtuse tunde ja võiks aastate pärast öelda, et see muutus oli tema elule pigem hea kui halb. Et ettevõte saaks säilitada oma maine hea tööandjana ja võimaluse korral jätkata olukorra paranedes koostööd nende inimestega või nende inimeste soovitatutega.

Allikas: Sekretar.ee

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta