Eestis oli 2025. aastal rida ettevõtteid, kes pidid esmakordselt koostama kestlikkusaruanded vastavalt CSRD direktiivile. Üks osa aruandlusest on kasvuhoonegaaside (KHG) arvestus, mis on vajalik kliimamõjude juhtimise auditeerimiseks. KHG inventuur mõjutab seda, kuidas finants-, kestlikkuse- ja audiitormeeskonnad tõendusmaterjale ja sisekontrolle koostavad. Kuna CSRD direktiiv mõjutab lähiaastatel jätkuvalt ettevõtteid, siis on hea teada, et KHG aruandluses on oodata kahte suurt muutust, kirjutab KPMG Balticsi ESG vanemnõustaja Kaie Kriiska.

Esiteks teatasid sertifitseerimis- ja standardiseerimisasutused ISO ja GHG Protocol 2025. aasta septembris strateegilisest partnerlusest, et luua ühtne globaalne KHG standardite raamistik. Seni paralleelselt nii ISO 1406X kui ka GHG Protocoli standardeid kasutanud ekspertidele tähendab ühine loodav standard vähem topelttööd ja ühtlasemat KHG arvutuste tõendamist. Ühise standardi avalikustamise tähtaega ei ole veel välja kuulutatud, kuid muudatus on põhjendatud ning hea uudis kestlikkusaruandeid koostavatele ettevõtetele.

Teiseks alustas GHG Protocol 2025. aasta oktoobris avalikku konsultatsiooni, et muuta nn mõjuala 2 standardit. See puudutab kaudseid heitkoguseid, mis on seotud sisseostetud energiaga. Ettepanek säilitab nii asukoha- kui ka turupõhise aruandluse, kuid muudab viimati mainitu rangemaks. Nimelt soovitakse kehtestada sisseostetud elektri puhul tunnipõhine tõendus ning arvestuses lubatakse kasutada üksnes elektrit, mis on ettevõtte asukoha elektrivõrku suunatud.

Praktikas piiraks see mõnede turuinstrumentide kasutamist – näiteks virtuaalsete elektri ostulepingute (VPPA-de) arvesse võtmine KHG aruandluses oleks lubatud ainult siis, kui toimub reaalne elektritarne ostja võrgupiirkonda ning paljud lepingud, mis praegu toimivad aastase perioodi alusel, ei vastaks nõuetele ilma täpsema ajalise ja võrgupõhise vastavuseta. Nimetatud ettepanekud on veel läbirääkimiste järgus ja peaksid selguma 2027. aasta lõpuks, kuid suund on juba selge: täpsem ajaline ja ruumiline kooskõla ning detailsemad nõuded tarbitud energia tõendusmaterjali suhtes.

Kriiska sõnul peaksid eelmainitud väljakutsetega toimetulekuks ettevõtted käsitlema KHG andmeid nagu finantsandmeid. Selleks tuleb määrata selge vastutus, rakendada tunnustatud metoodikaid, tagada kasutatud informatsiooni jälgitavus algandmetest ja kasutatud heiteteguritest kuni heitkoguste lõpptulemusteni ning luua auditeeritav ülevaade kõikidest tehtud muudatustest.

„Mõjuala 3 ehk ettevõtte väärtusahelat hõlmavate teiste kaudsete heitkoguste puhul keskenduge olulistele kategooriatele, millel on suurim mõju ettevõtte jalajäljele, küsige võimalusel tarnijapõhiseid andmeid ning esitage hinnangud läbipaistvalt, et aruandlus vastaks auditeerimise nõuetele. Mõjuala 2 osas vaadake üle, kas kasutatud turuinstrumendid ja lepingud vastavad kavandatud tunnipõhiste ja elektrivõrgu nõuetele ning hinnake, kas päritolutunnistused ja mõõtmissüsteemid suudavad sellist detailsusastet tulevikus toetada,“ märgib Kriiska.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta