„Spunk!“ sõnas Pipi võidukalt.

„Spunk?“ kordas Tommy. „Mis see tähendab?“

„Kui ma seda ainult teaksin,“ ütles Pipi. „Ma tean ainult, et see tolmuimejat küll ei tähenda.“

Astrid Lindgreni raamatus „Pipi Pikksukk“ peab nimitegelane spungiks väikest mardikat, siniseks värvitud lipuvarda kõige ülemist otsa ja häält, mis tekib pori sees astudes. Ilmselt võib spungiks pidada ükskõik millist meelepärast asja.

Meelepärase kraami leidmiseks ei pea kulutama palju eurosid. Internet on võrratu tasuta asjade vahetamise keskkond. Liis (21) on internetis tasuta poodlemas käinud juba mõned aastad. Tudengi ja noore emana on vahetusturud ja elektronpostilistid hea võimalus oma pere-eelarvet ökonoomsemaks muuta.

Vahetusturgudel proovime õnne ka seekord. Meie valikus jäävad sõelale tasuta kraami turg Spunk ja Tartu Freecycle list. Avastamisrõõmu jätkub, kuna kumbagi neist üliõpilane varem kasutanud ei ole.

Spunk – see on roheline mõtlemine

Raamat „Näota mõrvarid“. Aaloe taim. Plastmassist reketid. Tolmu eemaldamise rull. Puidust seltskonnamäng „Mikado“. Kaltsuvaip. Madrats 120x200cm. Kõik see on läinud hiljuti kaubaks tasuta kraami turul Spunk.

Erinevalt näiteks kuulutustelehest Soov on tasuta kraami turg Spunk ainulaadne leiutis. Turu moderaatori Magne Tammeoru sõnul oli veebilehe algatajaks Selle Luik. Seoses kolimisega tekkis ettevõtlikul daamil hulgaliselt asju, mida oli kahju ära visata. Seega laeti lehele esialgu üles fotosid enda ülearusest kraamist. Ideest on tänasega kasvanud hästi toimiv süsteem, kus ligi 10 000 registreerunud kasutajaga portaalis vahetab kuus omanikku ligikaudu 800 erinevat asja.

Ära antavatest asjadest populaarseimad on riideesemed ja lastetarbed, kus aktiivseid pakkumisi on ligi 500. Edukaim kuu aga oli 2011. aasta märts, kui omanikku vahetas üle 2000 eseme. Ilmselt tegid agarad pakkujad kevadist suurpuhastust oma kodukappides.

Spunk ei tähenda ainult rohelist mõtlemist. Tore algatus on tihedalt seotud ka heategevusega. Tammeorule meenub lugu, kuidas üksikema Pärnumaalt soovis oma lapsele rongi, kuna lapsel tegid kõik asjad „tšuhh-tšuhh“. Moderaatoriga võttis ühendust Türi noormees, kes poisile rongi ostis ja selle Pärnumaale saatis. Rõõm oli mõlemapoolne.

Lisaks aitamisele loob Spunk ka kogukondlikke sidemeid. Abivajajad võivad mõnikord olla üllatavalt lähedal. Kord pakkus ema Spungis väikelapse riideid. Soovijaks oli uksenaaber, kellega oldi samas majas koos elatud kaheksa aastat. Nii hakati omavahel tihedamalt läbi käima ja sai alguse perede vaheline sõprus.

Spungis saab kolast lahti

Siseneme Liisiga Spunk.ee kasutajakeskkonda. Eredates oranžides ja kollastes toonides portaali esilehel kuvatakse kõige värskemad kuulutused. „Spunk tundub mõistlik,“ ütleb Liis ning lisab: „Kui endal on kola, siis teoreetiliselt on võimalik lahti saada“.

Liis soovib Spungis ära anda hõbedased kõrvaripatsid. Veidi pärast kuulutuse sisestamist ilmub pildi vasakusse ülaserva ringike, mis tähistab üht soovijat. Veebilehel viibiv üliõpilane võiks selle kohe ära anda, kuid ta laseb kuulutusel veel seista. Soovijaid koguneb.

Dialoogid on ära antavate kaupade juures avalikud. Portaalis on üheks populaarsemaks artikliks trendilelud. Näiteks teletups Dipsyt soovib 40 registreeritud kasutajat. Sageli põhjendatakse soovi sellega, et ise endale soetada ei ole rahaliselt võimalik. Lelude puhul soovivad mitmed vanemad aga lihtsalt oma lapsi rõõmustada.

Oma soovid saab sisestada rubriiki „Kõik soovid“. Liis laseb silmadel ihaldatud esemete nimistust üle käia. Leidub kõikvõimalikke soove alates firmatoodete triipkoodidest lõpetades pliidirauaga. Kasutaja Tommyboy soovib muinasjuturaamatuid sarjast „Saja rahva lood“. Noorel emal on neid raamatuid kodus ligi 50, kuid ära anda ta neid küll ei soovi.

Mõne ajaga on kogunenud Liisi kõrvarõngastele seitse tahtjat. Vaid üks soovija lisab pika ja põhjaliku teksti, miks ripatsid just talle tuleks anda. Noor ema otsustabki selle soovija kasuks.

Liis leiab, et Spunk nõuab teataval määral arvutis elamist, kuna kuulutusi tuleb pidevalt jälgida. Siiski arvab üliõpilane, et kasutab Spunki meelsasti ka edaspidi.

Freecycle töötab kogukonnapõhiselt

Samamoodi nagu Spungis, saab üleliigset kraami pakkuda Freecycle listis. Ülemaailmsesse Freecycle võrgustikku kuuluv Tartu list sai hoo sisse 2006. aastal. Mittetulunduslik organisatsioon koondab inimesi, kes ei soovi kodus seisvaid kasutuid asju prügimäele visata, vaid tahavad neile anda taaskasutuse teel uue elu.

Juta Vallikivi on Tartu Freecycle listi modereerinud juba kuus aastat. „Esialgu kutsusin listi inimesi oma tutvusringkonnast. Pakkusin ise asju, mis olid atraktiivsed selleks, et listi käima tõmmata,“ räägib Vallikivi. Tema sõnul oli 700 liikme juures juba näha, et list hakkas toimima ning lisab samas, et kui liikmeid koguneb veel, võib juhtuda, et kogukonnatunnet ei ole võimalik hoida.

Tõepoolest, listist liigub läbi keskmiselt 148 kirja kuus. Ehkki Freecycle listi tuleb pidevalt infot, on Juta Vallikivi sõnul võimalik Freecycle gruppi kuuluda ka nii, et kirjad postkasti ei ummista.

Tartu Freecycle listis antakse enim ära lasteasju, vana mööblit, remonditarbeid ja tehnikat. „Mõned asjad jäävad ka listist välja,“ ütleb Vallikivi. „Näiteks on pakutud eripäraseid alkohoolseid jooke, suures koguses hapet, retseptiravimeid.“ Moderaatorina on tal õigus neid kirju listi mitte saata. Keelatud kaubad või teenused on ära nimetatud ka Freecycle reeglites, kus öeldakse ei alkoholile, tubakale, relvadele ja uimastavatele ainetele. Üldjoontes peaks pakutav olema tasuta, legaalne ja sobilik igale vanuserühmale.

Juta Vallikivi toob välja ka mõned probleemid seoses listiga. Nimelt antakse pakutav asi sageli ära kõige esimesele soovijale. „See loob tendentsi, et saavad need, kes istuvad kogu aeg arvutis,“ ütleb Vallikivi. Välismaal on probleemiks see, et genereeritakse kirjakast automaatselt vastama ja paisatakse seejärel saadud ese müüki. Vallikivi sõnul juhtub ka Eestis seda, et Freecycle listi kaudu saadud asju edasi müüakse.

Probleemidest hoolimata leiab Tartu Freecycle`i moderaator, et list töötab praegu väga hästi. Tutvudes listi kirjadega, võib veenduda,et tuhande kasutajaga grupis valitseb sõbralik ja kogukondlik tunne.

Vabatahtlik list toimib enda vastutusel

Lisame Liisi Tartu Freecycle listi. Peagi täitub neiu postkast mitmete kirjadega. Subjektireale ilmuvad kirjed: „ÄRA ANTUD: must-valge printer,“ „SAIN: beebiriided 0+“, „SOOVIN: boiler ja pesumasin“, „PAKUN: Jyski sooduskupong“. Inimeste tahtmised on väga mitmekesised. Peamiselt soovitakse kodutehnikat. Enim antakse ära aga kraami, millest soovitakse vabaneda, kuid prügikasti visata ei raatsita.

Liisi hobiks on kudumine ning ta sisestab soovi saada lõnga. Peagi pakutakse talle erinevat värvi kudumismaterjali, asukoht Tammelinn. Kuu aja pärast üliõpilane lõnga veel kätte saanud ei ole, sest nii pakkuja kui andja on kordamööda haiged või kuskil ära olnud. Listi reeglid näevad küll ette, et pakutavale esemele tuleks järgi minna kolme päeva jooksul (ehk nn Kolme Päeva Reegel), ent reaalselt võib see rohkem aega võtta. Kõik sõltub sellest, kuidas omavahel kokku lepitakse.

Kauba vahetamisel kehtib enamasti reegel, et kauba saaja läheb esemele ise järgi. Üldiseks tavaks on ka jätta ese koridori või ukse taha mõnda turvalisse kohta. Soovi korral võib andjale ka midagi vastu pakkuda, ehkki reeglid näevad ette, et pakkumine peab toimuma tasuta. Antud on näiteks šokolaadi, komme, isegi tikutops on heatahtlikule pakkujale tänutäheks jäetud.

Liisile Freecycle list meeldib, kuna infot tuleb postkasti pidevalt ning listi saab seadistada ka nii, et päeva jooksul kogunevad kirjad silme eest kirjuks ei võtaks. Lisaks leiab noor ema, et oma soove on kõige parem edastada just Freecycle listi, kuna seal on need, erinevalt Spungist, listi liikmetele kõige paremini nähtavad.

Tasuta poodlemine – kas kasvav trend?

Tasuta asjade turgudel poodlevad ka Liisi tuttavad. Tema tutvusringkonnas on inimesi, kes julgevad öelda, et said asja tasuta asjade turult. Samas on ka neid, kes teevad näo nagu oleks uusi asju ostnud, kuid tegelikult on selle kuskilt tasuta saanud. „Kui kellegi mees teenib hullult palju, siis ei saa lasta naisel võtta tasuta asju. See hakkab inimeste eneseuhkuse pihta. Ei taheta välja öelda,“ möönab noor daam.

Samas leiab ta, et kuna elukallidus tõuseb, siis vaevalt need turud ära kaovad ning usub tasuta ostlejate jätkuvasse huvisse. „Nendelt turgudelt on võimalik saada korralik asi vaid postikuluga,“ ütleb ta ning lisab, et on oluline vahe, kas maksta sama asja eest mitukümmend eurot või ainult postikulu.

Kuna tänapäeva tarbimisele orienteeritud ühiskonnas jääb paljudel meist üle asju, mida tegelikult ei vajata, saab väiksemaid vahetusturgusid korraldada ka tuttavate ringis. Miks mitte ka interneti vahendusel. Nii on ka noor neiu interneti teel vahetanud tuttavatega laste ja täiskasvanute riideid.

Ideaalis võiks tasuta kraami turud muutuda üldiseks trendiks ja elustiiliks, sest kogukondlik ja roheline mõtteviis on kestliku arengu alus. Säästvasse arengusse saab panustada igaüks, kas spunki otsides või selle leidmisele kaasa aidates.


Tasuta asjade turud ja listid

  • Tasuta kraami turg Spunk www.spunk.ee – portaal aitab ära anda asju, millele omanik otstarvet ei leia.
  • Tasuta Asjade Turg Facebookis: www.facebook.com/groups/176179092508548 koondab inimesi kes soovivad tasuta asju ära anda ja leida endale midagi meelepärast pakutavate asjade hulgast.
  • Perekooli laada rubriigid „Annan ära“ ja „Vahetan“ laat.perekool.ee - võimalik on tasuta ära anda üleliigseid asju või neid vahetada. Soovi korral saab valida endale sobiva pakutavate esemete seast.
  • Freecycle list Tallinn groups.yahoo.com/group/freecycletallinn/ ja Tartu groups.yahoo.com/group/tartufreecycle – avatud kõigile, kes tahavad oma üleliigsetele asjadele taaskasutuse kaudu anda uue elu. Kuuluvad rahvusvahelisse Freecycle liikumisse, mis koondab tuhandeid gruppe üle maailma (loodud 2003).
  • Väga Väga Vaba turg: www.facebook.com/vabaturg on vabas õhus toimuv ajutine turg, kus asju ja teenuseid pakutakse inimeselt inimesele kinkimise teel. Turg sai alguse USA-st, et pakkuda alternatiivi kapitalistlikule ärimudelile (loodud 2004).