Loe Bioneerist, kuidas treenida oma mälu.

Kordamine on tarkuse ema

On teada-tuntud tõsiasi, et materjali korduv läbivõtmine aitab seda põhjalikumalt omandada. See tähendab, et mida rohkem aega teatud asja õppimiseks kulutada, seda paremini mäletame hiljem ka üksikasju.

Korduv läbivõtmine just seda tähendabki, et kui teha midagi aina uuesti, siis saab selle ka päriselt selgeks. Mida rohkem kordi töötame läbi materjali, mida tahame meelde jätta, seda kindlamad võime olla, et suudame seda ka hiljem meelde tuletada.

Tuupimise asemel loo seoseid

Kui enesekindlus tõuseb, siis närvilisus väheneb. Ideaalne võimalus teha tööl ettekanet või sooritada eksamit on just siis, kui olete õpitud materjali(d) endale "lõpuni" selgeks teinud. Siis ei tule pähegi selliseid mõtteid, et mis siis saab kui ma midagi ära unustan ja piinlikku olukorda satun. Seda lihtsalt ei juhtu, sest te teate, et oskate seda teemat vabalt.

Korduv õppimine tähendab enamat kui lihtsat kordamist. Kui midagi tuimalt üle korrata, siis jäävad asjad meelde pealiskaudselt. Kui tahta midagi süvamällu salvestada, siis peame tegema enamat kui lihtsalt kordama. Õpitava aine sisust peab aru saama, siis on lihtne luua seoseid. Korduvale õppimisele vastupidist tegevust võib vabalt nimetada tuupimiseks.

Tuupides püütakse kiiresti meelde jätta kõik pealiskaudsed üksikasjad. Piltlikult öeldes, topitakse tuupides kõik korraga pähe ja seejärel oodatakse, et kogu materjal ongi omandatud. Kahjuks see nii ei ole ja ei saagi olla.

Kui tegevuse juures ei olda mõttega, siis nii ei saagi midagi korralikult meelde jääda. Ja kui ei oska, siis ei saa ju ka mäletada!

Kinnista teadmisi praktikaga

Pähetuubitud materjalidele juuri alla ei kasva. Kui materjali korduvalt läbi õppida, siis omandatakse see tõepoolest ning see jääb mällu. Maksimaalselt infot saab meelde jätta siis, kui õppida seda tundma võimalikult mitmekülgselt.

Korduva õppimise puhul on garanteeritud, et õpitu jääb meelde veel kauaks pärast eksami sooritamist või ettekande tegemist. Korduva õppimise meetodit kasutades saab informatsiooni viimistleda ja aidata sel kasvada koos muu informatsiooniga.

Näiteks, kui loed raamatut, mis on sulle tööalaselt vajalik ja kasulik, siis muutub see veelgi kasulikumaks, kui  aeg-ajalt loetut üle korrata.

Mina teen nii, et peale raamatu esmakordset läbilugemist loen selle mingi aja pärast uuesti läbi - see on aga juba hoopis teistsugune lugemine, sest vahepeal olen tööl antud teemal kogemusi juurde saanud ja näen asju teistmoodi ja saan raamatust uut ja vajalikku infot juurde.

Teistkordsel raamatu lugemisel võib näha ka neid seoseid, millest varem enesele teadmata aru ei saanud. Samuti saab korrata kindlate osade uuesti lugemist, kui oled just nendel teemadel vahepeal edasi arenenud. Nii on raamatute lugemisest ka õppimise eesmärgil rohkem kasu - omandad loetu paremini ja saad ka praktikas paremini rakendada võrreldes ühekordse järjest läbilugemisega.

Positiivne on see, et kui ühest raamatust õppida, siis on lihtsam leida vastuseid ka küsimustele, mis tekivad, sest tänu kordamisele tead, kust üldse vastust otsida.