Kultuuripärandi mõistmine nõuab koostööd

7. oktoobril esitleb Euroopa merekomitee loodus- ja humanitaarteaduste ühisstrateegiat Euroopa merealade esiajaloolise kultuuripärandi uurimiseks. Raportis tuuakse välja, et eelajalooline merepõhi on loodusliku erosiooni ja tööstustegevuse tagajärjel hävinemas. Sellest tulenevalt vajavad rannikumere esiajaloolised asulapaigad põhjalikku uurimist ja toetust Euroopa Liidu tasandil, sest ülikoolidel ja riiklikel institutsioonidel puuduvad vajalikud vahendid projekti üksi rahastada.

„Maailmamere tase on enamuse viimasest miljonist aastast olnud oluliselt madalamal tänapäevasest – ja seda kuni 120 meetrit. Madalamast meretasemest tulenevalt oli osa merepõhjast maismaa ehk Euroopa territoorium võis olla 10–20% suurem, jääaegade maksimumidel, kui vesi oli seotud mandriliustikesse, aga ligi 40% suurem võrreldes tänapäevaga,“ rääkis uurimisrühma töös osalenud Tartu ülikooli geoloogia vanemteadur Alar Rosentau. Rosentau lisas, et need, tänapäeval mere poolt üleujutatud alad olid elupaigaks esiaja inimestele, kes liikusid ja rajasid oma asulapaiku piki tollast rannavööndit.

Tänaseks on Euroopas kaardistatud üle 2500 rannikumere esiajaloolise asulapaiga või arheoloogilise leiukompleksi, mis vajaksid loodusteaduste alast kompetentsi mõistmaks, kuidas on esiaja inimene kohanenud muutuva kliima ja meretasemega. „Seega on meie esiajaloolise kultuuripärandi uurimiseks ja mõistmiseks oluline ühendada nii humanitaar- kui ka loodusteaduste alane kompetents,“ rääkis Rosentau interdistsiplinaarsest koostööst.

Eksperdid kaardistasid uurimisvaldkonna võimalused ning probleemid seoses mineviku ning eesootavate kliima ja meretaseme muutustega. Strateegia ühendab endas arheoloogia ning maateaduste alase kompetentsi ühiseks uurimissuunaks „Rannikumere esiajaloolise kultuuripärandi uuringud“. Ühisstrateegia koostamise töörühmas osalesid eksperdid 11 Euroopa riigist.

Eesti teadlastest osales uurimisrühma töös Tartu ülikooli geoloogia vanemteadur Alar Rosentau, lisaks on strateegia valmimisse panustanud oma kompetentsiga Tartu ülikooli laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska ja Euroopa merekomitee liige akadeemik Tarmo Soomere (TTÜ).