Lõhe kudeaeg Harjumaa jõgedes meelitab jõekallastele jalutama mitte vaid lubadega harrastuskalastajaid, vaid ka röövpüüdjaid, kes ei löö risti ette ka jõe võrguga kinnipanemise või elektripüügi ees. Tänavune sügis pole aga lõhe kättesaamist lihtsaks teinud.

Keskkonnainspektsiooni selle aasta eesmärk pole tabada mitte võimalikult palju röövpüüdjaid, vaid lasta lõhel võimalikult kaua ja rahulikult kudeda.

„Me ei panusta röövpüüdja jälitamisele, vaid tahame oma kohaolekuga tagada kalale rahuliku kudeaja. Selleks oleme põhilistel lõhejõgedel väljas suurematega jõududega – koostöös politsei ja piirivalvega,” rääkis Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni juhataja Tiia Kaar.

Sel aastal aitab ka loodus omalt poolt rahulikule kudeajale kaasa: vesi on kõrge ja sogane, kala on raske kätte saada nii harrastuskalastajal kui röövpüüdjal. Kõrge veetase teeb keeruliseks ja ohtlikuks ka keelatud elektripüügi.

Sadu kilomeetreid kudeala

Harjumaa on lõhejõgede poolest rikas: siin asub üheksa suuremat jõge ja lisaks veel väiksemaid ojasid, kus punane kala kudemas käib. Inspektorite sõnul pole masuaeg röövpüüdjate hulka suurendanud.

„Röövpüüdjaid on, aga hulluks olukorda nimetada küll ei saa,” iseloomustas vaneminspektor Erik Parts. Eelmisel laupäeval Loobu jõel, kus oli sobilik ilm ja kalagi jões, ei nähtud ühki seaduserikkujat.

Kuigi inspektorid pidevalt iga jõe ääres ei ole, on suur abi seadustjärgivatest kalameestest, kes sageli informeerivad keskkonnainspektsiooni seaduserikkujatest.

„Meile helistatakse olenemata nädalapäevast ja kellaajast ning üldjuhul me ka reageerime,” sõnas inspektor Aare Pai, kes isegi kirglik harrastuskalamees. „Harrastajate seas liigub info kiiresti, on netifoorumid, tutvusringkonnad ja tõsised rikkumised märkamata ei jää.”

Keskkonnainspektorite tööaeg ei piirdu 8-tunnise tööpäevaga – olenevalt hooajast ollakse palju väljas öisel ajal ja nädalavahetustel.

Odav ja kuri nakkervõrk

Kuigi elektripüüki peetakse kõige hävitavamaks, teevad inspektoritele peavalu nakkevõrgud, mis on odavad, kõigile kättesaadavad, kergesti paigaldatavad ja millega tõmmatakse jõgi risti kinni.

„Vahel pannakse võrke topelt, et ükski kala sealt läbi ei pääseks. Võrk on nii odav, et seda ei loe keegi – ühel päeval korjame viis tükki kokku, teisel päeval juba kolm juurde pandud,” rääkis Parts. Kui muude seadusrikkumistega teevad võrdselt ilma nii kohalikud kui pealinna mehed, siis ebaseaduslikku võrgupüüki harrastavad eelkõige kohalikud – kui inimene oma talu maid läbivasse jõkke võrgu paneb, on seda ka keeruline avastada.

Üldjuhul kalastajad seadusi teavad, sest isegi need, kes piirangualal püüdmas tabatakse, end teadmatusega ei vabanda. Ja piirangualad on pea igal lõhejõel.

Kas seaduserikkujad püüavad oma perele või müügiks? Kindlaid andmeid ei ole, kuid inspektorite hinnangul on salapüügi põhjuseks võrdselt nii raha kui püügikirg. Et kauplustes müüdav Norra kasvanduse lõhe on hinnalt odavaks läinud, võib arvata, et väga tulutoov salapüük enam ei ole. Küll aga võib püügikirg panna seadusi eirama.

Eetiline kalapüük

Üha rohkem on Eesti harrastuskalastajate seas levimas ka sportlik kalapüük, mis ei peaks pahandama ka loomakaitsjaid. Nii lastakse pärast saagi kättesaamist ja sageli ka pildistamist, kala vette tagasi. Muidugi eeldusel, et püük kalale liialt viga pole teinud.

“Kas just lõhega nii tehakse, aga näiteks kaarbi püügil on see väga levinud,” sõnas Pai. “Harrastuskalastajate eetiline pool on üha tugevamaks muutunud.”

Küll aga juhtub siiani alamõõdulisi kalu kalameeste saagiks. Sageli on põhjuseks teadmatus aga ka asja olu, et pärast kehva püügipäeva tundub nigel saaks ka tühjast kotist parem. Kuigi aasta-paari pärast saaks sellest jupikesest juba päris kobe kala.   

Teadmiseks

Salalõhe hind kudeajal – 4500 krooni

  • Kui aastane harrastuspüügi õigus maksab 180 krooni ja lõhepüügi kuuajaline kalastuskaart 1500 krooni, siis ebaseadusliku püügi puhul tuleb lisaks trahvile tasuda keskkonnakahju, mis on märkimisväärne summa.
  • Keskkonnakahju ühe ebaseaduslikult püütud lõhe kohta on 1500 krooni, kudeajal 4500 krooni. Elektriga püügil tabamisel on tegemist juba kalavarude kahjustamisega ja tasuda tuleb kuni kümnekordne maksumus.
  • Harjumaal registreeriti selle aasta esimese 9 kuuga 290 kalapüügi rikkumist, rikkujatele määrati kokku trahve 170 830 krooni eest. Registreeriti ka kümme keskkonnakahjuga rikkumist, kogusummas 18 325 krooni.