Alates sellest kevadest saavad
loomapidajad taotleda toetust põllumajandusloomade karjatamise eest. Toetuse
põhiline eesmärk on küll loomade heaolu tagamine ja suurendamine, kuid
see aitab kaasa ka karjamaade hooldamisele, bioloogilise ja maastikulise
mitmekesisuse säilitamisele ning karjatamise traditsiooni jätkumisele Eestis.

Toetuse määr on veise ja hobuse puhul 800 ning lamba ja kitse puhul 144 krooni aastas. Taotlemisega kaasneb 5-aastane kohustusperiood.

Toetuse peamine nõue on loomade karjatamine, aga sellega kaasnevad mõned täpsustavad nõuded. Loomad, kelle kohta toetust taotletakse, peavad olema põllumajandusloomade registris vähemalt 2. maist kuni 31. augustini (erandiks on hobused, kelle kohta tuleb esitada väljavõte hobuse passist) ja neid tuleb rohumaadel karjatada vähemalt 1. juunist 31. augustini. Karjamaa peab olema ümbritsetud piirdeaiaga. Karjamaa, piirdeaed, samuti karjamaale minemine ja tulemine peavad olema loomale ohutud. Loomale tuleb tagada karjamaal pidev juurdepääs joogiveele ja kaitse halbade ilmastikutingimuste eest. Loomapidajal on kohustus pidada karjatamispäevikut või kanda karjatamise andmed põlluraamatusse. Ülekarjatamine on keelatud ja looduslikke rohumaid ei tohi väetada ning üles harida, samuti on seal keelatud taimekaitsevahendite kasutamine.

Loomade karjatamise toetus on Eesti maaelu arengukava 2007−2013 toetus, mille käesoleva aasta eelarve on 68 miljonit krooni. Toetuse taotlemisperiood kestab 2. kuni 21. maini.

2013. aastast seotakse loomade heaolunõuetega pindala- ning ka mõned loomapõhised toetused. Karjatamise toetus on hea võimalus astuda loomade heaolu nimel vabatahtlik ja konkreetne samm.

Täpsemad toetuse saamise tingimused leiate põllumajandusministri määrusest nr. 47.