4.-5. märtsini Helsingis toimunud Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni HELCOMi 41. aastakoosolekul nentisid lepinguosalised, et hoolimata pingutustest jääb aastaks 2021 Läänemere hea seisund saavutamata. Järgmise aasta sügiseks koostavad üheksa riiki uuendatud tegevuskava, mis sihib keskkonnaseisundi märkimisväärset parandamist 2030. aastaks.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul hakkab uuendamisel olev tegevuskava nõudma senisest karmimate meetmete kehtestamist.

„Olukord on kehv, seega otsustasime edasi liikuda senisest rangemate abinõudega seisundi parandamiseks,“ lausus Reisner.

Kui senises tegevuskavas planeeritud HELCOMi ühismeetmetest on 70 protsenti täidetud, siis siseriiklikest meetmetest on kõik lepinguosalised ellu viinud pelgalt kolmandiku. Näiteks ei ole suudetud moodustada kaitsealasid avamerel ega teha kindlaks, kuidas mõjutab mereprügi loodust ja inimese tervist. Siseriiklikest meetmetest pole Eestil õnnestunud piisavalt vähendada maismaalt merre jõudvat reostuskoormust. Õigupoolest on merre jõudva fosfori kogused olnud küll vähenemistendentsis, kuid sama ei ole juhtunud lämmastikuga.

Läänemere suurimaks probleemiks on jätkuvalt eutrofeerumine ehk fosfori ja lämmastiku rohkusest tulenev taimestiku kasv meres. See omakorda toob kaasa elupaikade ja liikide arvukuse vähenemise, halvendab veekvaliteeti ning tekitab hapnikupuudust meres. Pea ¾ fosforist ja lämmastikust jõuab merre põllumajandusest. Lisaks kuhjub merre üha suuremates kogustes ohtlikke aineid, ravimijääke ning prügi.

Koostamisel olev uus tegevuskava nõuab nimetatud saasteainete merresattumise vähendamise kõrval karmimaid meetmeid ka mereprügi ja veealuse müra ning merepõhja häirimise piiramiseks.

Planeeritavatele tegevustele peab eelnema sotsiaal-majandusliku mõju hindamine, et kindlaks teha, kuivõrd tõhusalt kõik innovatiivsed meetmed tegelikult mere seisundit parandavad.

Ühtlasi otsustati aastakoosolekul algatada uus Läänemere reostuskoormuste hindamine, milles kõik Läänemere riigid kohustuvad mõõtma ja kokku arvutama, kui palju saasteaineid nende territooriumilt merre jõuab. Üle kontrollitakse ka laborite mõõtmistäpsus, et saada võimalikult korrektsed andmed.

Lämmastikku, fosforit ja muid saasteaineid koondav projekt kestab viis aastat ning ülevaade kogu Läänemere reostusest selgub 2025. aastal.

Muuhulgas lepiti kokku, kuidas koguda andmeid mere süvendamise kohta ja parandada laevaliikluse ohutust Taani väinadel ja Läänemere avaosas.

Aastakoosolekul viibinud WWF ja Coalition Clean Baltic (CCB) esindajad tulid välja omapoolse alternatiivse tegevuskavaga Läänemere kaitseks. CCB kutsus riike üles prügi merest välja võtma.

HELCOM korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere merekeskkonna kaitseks. Koostöö toimub Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta