Pikad orud ja mitmekordsed pikad kajad kõlamas seal nendes, said minu elukevade üheks osaks.

Ronk ja haigur, öökullid ja mänsak, meigas, viud ja haugas, musträhn ja maapealne tegelane kährikkoer olid peategelased minu hommikute unistavas maailmas.

Kaja, mis kaks või koguni kolm korda vaikust peletas tänu varajasele tõusjale.

Ja varajane tõusja olin ma just siis kui isu vaikuse ja kajade järele maad minus võttis. Vaikusest hääli leida ei olegi nii raske.

Vaikusest kajasid avastada, oli huvitav ja tegigi mind orgude ja mägede lapseks. Tänuks häälekate hommikute eest, leidsin end sageli oosiharjadel ronimas ning otsijast sai kuulaja, kes vaikusest lugu pidada oskab. Ja seda ma just hommikuti tegema hakkasingi kui enda hommik mul käes oli.

Neeruti

Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta