Vohnja teeristis jooksis metsseakari üle tee. Mälumänguritega täidetud suurest linnast tulev mikrobuss küll pidurdas, kuid üks metssiga jäi ikkagi bussi alla ja bussike ise sõitis maanteekraavi.

Mälumängurid tulid ise bussist välja. Vaene siga kiunus bussi alla kinnijäänuna. Targad mehed - mälumängurid vaatasid bussi alust siga, kes seal kinni oli. Meeste tarkusest ei piisanud, et mida seaga nüüd peale hakata. Lõpuks sai siga ise end lahti ja kadus pimedusse metsa vahele. Targad mehed ronisid bussi tagasi ja ülejäänud tee räägiti seajutte.

Mälumängurite hea mälu võttis sealoo eluks ajaks endaga kaasa. Selle sealoo moraal on see, et metsateel tuleb alati üllatusteks valmis olla, eriti pimedas ja puude vahel. Ja metsa alla kadunud metssiga kinnitas loo moraali õigsust.

Lugu ise, mis talveõhtust leitud sai lõpuks minu kausta vahele kirja. Ja siin ta nüüd on, sest vaevalt mõni siga ennem on niimoodi bussi alla kinni jäänud.

Vohnja teeristis, 1992.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!