Maa-ameti geoloogia kaardirakendusse lisandusid digitaalsed geoloogilised teemakaardid kolme baaskaardi lehe - Tapa, Kohila ja Võru - kohta. Tapa lehe jaoks valmisid maavarade, hüdrogeoloogia ja põhjavee kaitstuse kaart, Kohila lehele aluspõhja geoloogia, aluspõhja reljeefi ja pinnakatte paksuse kaart ning Võru piirkonna kohta pinnakatte geoloogiline kaart.

Eesti Geoloogiakeskus alustas kaardistamist mõõtkavas 1:50 000 juba 1980. aastatel ja töö jätkub tänaseni. Maa-ameti ülesanneteks on korraldada riiklikku tellimust, arendada kaardistusjuhendit, kontrollida kaartide kvaliteeti ning teha need kõikidele soovijatele kergesti kättesaadavaks.

Käsikirjaline geoloogiline andmestik on olemas ligikaudu 60 baaskaardi lehe kohta, kuid enamik sellest on seni valideerimata ja digitaliseerimata. Käsikirjalistest materjalidest kogutakse geoloogiline andmestik ühtsesse andmebaasi ning vajadusel täiendatakse andmeid välitöödel.

Geoloogilist kaardistamist tehakse Eesti baaskaardi lehtede kaupa. Baaskaart koosneb enam kui sajast kaardilehest, mis on tavaliselt 25x25 km suurused. Iga lehe jaoks koostatakse kümmekond geoloogilist teemakaarti, mis iseloomustavad selle piirkonna aluspõhja, aluspõhja reljeefi, pinnakatet ja selle paksust, hüdrogeoloogiat, põhjavee kaitstust, geomorfoloogiat, maavarasid ja geofüüsikat (aeromagnetilisi ja gravitatsioonijõu anomaaliaid). Väga oluliseks geoloogilise baaskaardi osaks on faktiline materjal, st erinevate andmepunktide (puuraugud ja -kaevud, paljandid, vaatluspunktid) geoloogilised kirjeldused.

Praeguseks on digitaalsed kaardiandmed olemas 25 lehe kohta. Kaardid on rasterformaadis vaadeldavad ja trükitavad Maa-ameti geoloogia veebirakenduses. Masinloetavate vektorfailide saamiseks tuleb esitada kirjalik sooviavaldus.

Valminud kaardikomplektile lisatakse seletuskiri, milles antakse ülevaade ala geoloogilisest uuritusest ning tutvustatakse teemakaartidel kujutatud objekte. Kaardilehtede seletuskirjad on kättesaadavad Maa-ameti geoportaali kaudu.

Geoloogilise baaskaardi andmed on aluseks maavarade kasutuselevõtu, loodus- ja põhjaveekaitse, veevarustuse, heitveeärastuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimisel ning keskkonnamõju hindamisel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta