Maa-amet müüs 2009. aastal 1581 kinnistut kogupindalaga 16 670 hektarit. Seega sai omaniku ja jõudis kasutusse üle 16 tuhande hektari maad, mis seni valdavalt söötis seisis. Riigieelarvesse laekus maamüügist kokku üle poole miljardi (539,7 miljonit) krooni.

Kokku pani Maa-amet mullu müüki 2475 kinnistut kogupindalaga 24 020 hektarit alghinnaga ligi 944 miljonit krooni. Enim kinnistuid – 1035, kogupindalaga 9741 hektarit – oli müügis Saare maakonnas, kus pakkumised laekusid 678 kinnistule (66 protsenti). Müügiedukus oli kõige kõrgem ehk 90 protsenti Hiiumaal, kus enampakkumisel olnud 20 kinnistust laekusid pakkumised 18-le. Hiiumaal müügis olnud kinnistute arv oli ka kõige väiksem. Madalaim müügiedukus ostja leidnud kinnistute arvu osas oli Pärnu maakonnas, kus müügis olnud 98 kinnistust laekus pakkumine 48 kinnistu ostuks, mis teeb müügiedukuseks 49 protsenti.

Vaata faili ikoon Riigimaa müük enampakkumisel ja Eesti kinnisvaraturg 2009. aastal (Raivo Vallneri ettekanne)

Rahalises väärtuses oli müügiedukus kõrgeim (115 protsenti) Järva maakonnas, kus enampakkumisel olnud kinnistute alghindade summa oli 31,6 miljonit krooni, ent pakkumiste summa kerkis kokku 36,2 miljoni kroonini. Madalaim müügiedukus oli Harjumaal (42 protsenti), kus müüdavate kinnistute alghindade summa oli ligi 547 miljonit krooni, ent pakkumisi laekus ligi 230 miljoni krooni eest.

Võõrandamiseks valitud ja pakkumise saanud kinnistud maakondade kaupa

Maakond

Müüki pandud kinnistute arv (tk)

Müüdavate kinnistute kogupindala (ha)

Müüdavate kinnistute alghindade summa (kr)

Pakkumise saanud kinnistute arv (tk)

Kõrgeimate pakkumiste summa (kr)

Harju

367

3703,8

546 979 855

187

229 614 074

Hiiu

20

152,4

2 547 000

18

2 205 614

Ida-Viru

54

197,6

27 024 400

28

13 717 104

Jõgeva

131

1426,6

29 661 700

105

33 650 119

Järva

170

1597,6

31 609 200

109

36 201 862

Lääne

141

1394,0

20 917 600

87

11 614 712

Lääne-Viru

112

1738,9

42 963 700

92

40 828 913

Põlva

44

196,0

4 250 100

32

3 485 970

Pärnu

98

1218,5

32 071 600

48

17 088 520

Rapla

131

1652,8

35 838 700

89

28 230 114

Saare

1035

9741,0

132 715 191

678

92 978 655

Tartu

90

453,8

23 420 200

52

16 208 274

Valga

30

160,1

4 288 900

15


Viljandi

27

197,6

4 328 500

23

4 038 877

Võru

25

189,7

5 348 900

18

5 164 512

KOKKU

2475

24 020,5

943 965 546

1581

539 684 656

Allikas: Maa-amet

Maade sihtotstarbe järgi oli kõige rohkem enampakkumisel maatulundusmaa kinnistuid – 2095, kogupindalaga 23 774 hektarit alghinnaga ligi 544 miljonit krooni. Pakkumised laekusid 1424 kinnistule kokku 16 597 hektari ulatuses ja summas 452,1 miljonit krooni. Müüdud kinnistute arvu arvestades teeb see müügiedukuseks 68 protsenti.

Elamumaad oli müügis 280 kinnistut (87,5 hektarit) alghinnaga ligi 166 miljonit krooni. Pakkumised laekusid 126 kinnistule 42 hektari osas, summas 65,5 miljonit krooni. Müügiedukus on müüdud kinnistute arvu arvestades 45 protsenti.

 Enampakkumised maa sihtotstarbe järgi

Sihtotstarve

Enampakkumisel olnud

Pakkumised laekunud

Kinnistute arv (tk)

Kogupindala (ha)

Alghindade summa

Kinnistute arv (tk)

Kogupindala (ha)

Kogusumma

Elamumaa

280

87,5

165 954 900

126

42,1

65 514 019

Ärimaa

61

79

123 074 200

18

5,6

14 744 890

Tootmismaa

38

79,6

79 555 600

13

25,8

7 289 225

Maatulundusmaa

2095

23774,2

543 960 846

1424

16596,7

452 136 522

Sihtotstarbeta

1

0,094

31 420 000

0

0

0

Kokku

2475

24020,5

943 965 546

1581

16 670,2

539 684 656

Allikas: Maa-amet

Võrreldes 2006. aastaga oli kinnisvaratehingute arv ja rahaline maht Eestis eelmisel aastal üle kahe korra väiksem. Seda arvestades on Maa-amet saavutanud maamüügil tubli tulemuse, täites riigi seatud rahalise ülesande 75-protsendiliselt.

Maa-amet müüs ja müüb ka edaspidi riigile kuuluvaid kinnisasju avalikel kirjalikel enampakkumistel, millest võivad osa võtta kõik isikud. Riigimaad saavad osta nii Eesti kui ka välisriikide kodanikud ja äriühingud. Oluline on rõhutada, et riigivara võib võõrandada üksnes harilikule väärtusele vastava tasu eest (kui seadusest ei tulene teisiti). Harilik väärtus on eseme kohalik keskmine müügihind ehk turuhind. Müügis olnud kinnistute alghinna leidmiseks kasutas Maa-amet tehingute andmebaasi andmeid või eksperthinnanguid.

Koos eelmisel aastal müümata jäänud maaga on riigil alles ligi 65 tuhat hektarit müügikõlblikku maad. Tänavu on kavas müüa 50 200 hektarit.