Tänasel maailma tervisepäeval, mis keskendub linnastumisele ja tervisele, kutsub Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kõiki linnu tervisesse panustama.

Linn elukeskkonnana omab olulist rolli inimese tervisele, näiteks liiklustihedus, rohealade olemasolu, liikumisharrastuse võimalused eakast väikelapseni ja erivajadustega inimestele. Ehk kõik eluvaldkonnad – linnaplaneerimine, jäätmemajandus, turvalisus, ettevõtlus, kultuur, haridus, vaba aja veetmise võimalused jne – on olulised tervise mõjutajad. ”Pea kõik otsused, mida meie linna-vallajuhid teevad, mõjutavad elanike tervist, olgu otsuseks kergliiklustee rajamine, müügimaksu kehtestamine või sellest erandite tegemine,“ ütles Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse.

Eestis alustati 2009. aastal kohalike omavalitsuste ja maakondade terviseprofiilide koostamist ning tänaseks on valminud ligi 50 terviseprofiili, mis toetavad elanike heaolu parandamist ning paremat tervist. Terviseprofiili koostamine on üks maailmas kasutust leidnud võimalus saada hea ülevaade piirkonna rahvastiku terviseseisundist ja seda mõjutavatest teguritest. Terviseprofiili abil saab määratleda paikkonna peamised probleemid ja sekkumist nõudvad tegevused kõikide eluvaldkondade lõikes.

„2010. aasta maailma tervisepäeva eesmärgiks on tõsta teadlikkust linnastumisest ja selle mõjust tervisele. Linnastumise tulemusena oleme üha enam mõjutatud õhusaastest, mürast, vähesest füüsilisest aktiivsusest ja ebatervislikust toitumisest. Loodan, et koostatavad terviseprofiilid ei jää lihtsalt dokumentideks, vaid nende abiga kujundatakse meid ümbritsev elukeskkond tervist toetavaks,“ ütles Jarno Habicht, WHO esindaja Eestis.

Mis on linnastumine?

Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine piirkonna rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist saab iseloomustada urbaniseerumise taseme ja linnastumise tempode abil.

Kas teadsite?

20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 ning 2000. aastal oli neid ligi 400. Ennustatakse, et aastaks 2015 on selliseid hiiglaslikke linnasid juba 550.

Märtsi lõpu seisuga on 32 linnast terviseprofiil olemas kümnel: Haapsalu, Kuressaare, Mõisaküla, Tartu, Valga, Põlva, Jõgeva, Pärnu, Paide ja Kiviõli ning mitmetel on see peagi valmimas. Samuti on terviseprofiil olemas kõigil maakondadel ja paarikümnel vallal.

Euroopa Sotsiaalfondi toel on Tervise Arengu Instituut 2009. aastast pakkunud koolitusi, abistavaid juhendmaterjale ja nõustamist kohalikele omavalitsusetele terviseprofiilide koostamiseks. 

Mis on terviseprofiil?

Terviseprofiil on jätkusuutliku planeerimise oluliseks nurgakiviks paikkonna tasandil ning sellest on vajalik edasi liikuda. Tänavu augustis avaneb Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvoor, kust kohalikud omavalitsused ja maavalitsused saavad taotleda toetust terviseprofiilis väljatoodud tegevuste elluviimiseks.

Lisainfot terviseprofiilide kohta leiate Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud terviseprofiilide kaardistuse aruandest: http://www.tai.ee

Maailma tervisepäeva tähistatakse igal aastal 7. aprillil, mis on WHO põhikirja kinnitamise tähtpäev. Alates 1950. aastast on see päev pühendatud mõnele rahvusvaheliselt olulisele rahvatervise teemale. http://www.who.int/world-health-day/en/