Fossiilsete kütuste kasutamise piirangute ja süsinikdioksiidi emissiooniga kauplemisega või rahvusvaheliste ilmastikulepetega on võimalik vaid aeglustada ilmastiku soojenemist või siis parimal juhul peatada see praegusele tasemele.

Veel 10 000 aastat tagasi paistis maa kosmosest vaadatuna tunduvalt rohelisemana kui praegu. Looduslikud metsad katsid maakerast 48 %. Roheline biomass koosneb tavaliselt mitmeaastaste puude tüvedest, okstest, lehtedest ja juurtest. Algainena oli süsinikku toona ühtekokku 850 miljardit tonni. Atmosfääris oli süsinikku algainena vähem, 550 miljardit tonni.

Millalgi hakkas metsaala vähenema; alguses aeglaselt, aga inimkonna kasvades ja 18. sajandil alanud tööstuse arengu tõttu üha kiirenevalt. Nüüdseks on metsi jäänud järele sedavõrd vähe, et nad katavad vaid 31 % maakerast. Metsade süsiniku hulk on langenud 550 miljardi ja atmosfääri süsiniku hulk tõusnud 850 miljardi tonnini.

Metsad ja ilmastik on pikka aega püsinud ammuste aegade olemuslikkuses, kus metsades oli süsinikku rohkem kui atmosfääris. Nüüd aga on osad vahetunud. Kliimamuutuste trumpässaks olev süsinik algainena on suures osas metsadest atmosfääri kolinud.

Metsade vähenemisel on olnud sügav mõju kogu maakera ökosüsteemile. Puudes olnud süsinik on süsihappegaasina jõudnud atmosfääri ja vallandanud kliimamuutuse.

Inimkonnale pole atmosfääri liigne süsihappegaasi sisaldus sugugi kasulik. Ilmastik soojeneb, tuuled muutuvad tormisemaks ja vihmad muudavad toidutootmise varasemast ettearvamatumaks. Seda on saanud viimastel aastatel kogeda nii rikas Ameerika kui ka vaene Aafrika.

Juba liiga ohtlikuks muutunud ilmastikumuutuse algpõhjus ei ole fossiilsetes maavarade põletamises: naftas, kivisöes, maagaasis ja tsemenditootmise toorainetes - nende maavarade rikastamine tööstusrevolutsiooni ajajärgul on vaid kiirendanud kasvuhooneilmingut ning kiirendab tänapäeval seda jätkuvalt.

Selle muutuse mis metsadest algas, saab ka metsadega lõpetada. Fossiilsete ainete kasutamise piiramisega, süsinikdioksiidi saastekvootidega kaubeldes või rahvusvahelisi kliimaleppeid sõlmides ei suudeta ilmastikusoojenemist peatada. Nende meetmetega on võimalik kliimamuutusi vaid aeglustada või parimal juhul peatada praegusel tasemel.

Ilmastikumuutus on juba arenenud liiga kaugele. Maakeral on vaja massilist metsaistutust. See peaks olema ulatuselt ja mahult samaväärne jääajajärgse metsade hävitamisega.

Atmosfäärist liigse süsihappegaasi eemaldamisega enam oodata ei saa. USA juhtivate ilmastiku-uurijate hulka kuuluv James Hansen, kes esines sel sügisel ka Helsingis Nordic Business Forumil, väidab, et atmosfäärist peaks eemaldama süsinikku vähemalt 150 miljardit tonni. Massilise iga-aastase maakera metsastamise jaoks on vaja aega aastani 2100, aga puude istutamisega peab pihta hakkama kohe.

Et uued metsad suudaksid atmosfäärist ära tõmmata 150 miljardit tonni süsinikku, on nende jaoks vaja suurt pindala. Arvutuslik pindala on umbes 6,2 miljonit ruutkilomeetrit; selle lähim võrreldav maa-ala maakeral on Sahara kõrb, mille pindala on 9,2 miljonit ruutkilomeetrit.

Maakeral elavad metsad ja ilmastik jätkuvalt koos. Aga maakera ootab sajandi metsarevolutsiooni - see on peatselt tulemas. Oma 100. sünnipäeva tähistanud Soomel suurte ilmastikku hoidvate metsade maana on selles vallas oma osa anda.