Üldjuhul keskendub tähelepanu mahetoidu osas tarbimise aspektidele, mahetoidu maitsele, tervislikkusele või hinnale, ent ununeb oluline vaatenurk – mahepõllumajanduse mõju loodusele. Uuringud kinnitavad, et mahepõllumajandus toetab elurikkuse säilimist.

Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus hõlmab maal oleva elu kõiki erinevaid vorme nii nende pärilikus, isendilises, liigilises kui ka kooselu vormide mitmekesisuses. Paljude eri liiki organismide vaheliste mitmekesiste suhete kaudu tagatakse kooselavate organismide rühmituste ehk koosluste tasakaal ja püsivus. Mahepõllumajandusel on tähtis roll olemasoleva elurikkuse säilitamisel. Uuringud näitavad, et mahepõllumajanduse tingimustes on elurikkus erinevatel tasanditel paremini säilitatud kui tavatootmise puhul.

Pärilik ehk geneetiline mitmekesisus – kõikides üksikutes taimedes, loomades, seentes ja mikroorganismides olev pärilik materjal, millest loodus valib välja keskkonnatingimustele vastavaid sobivaimaid kombinatsioone. Mahepõllumajandus soodustab eri organismide loodusliku päriliku mitmekesisuse säilimist ning väldib sisearetust ja biotehnoloogiat, mis vaesestab ja rikub päriliku materjali looduslikku tasakaalu.

Liikide (sortide, tõugude) mitmekesisus – elusa looduse liigirikkuse ning taimesortide ja loomatõugude säilitamine. Mullaelustiku liigirikkus tagab mulla bioloogilise aktiivsuse ja tervise. Röövtoidulised putukad näiteks aga aitavad taimekahjureid põllul kontrolli all hoida. Mahepõllumajanduses toetab elurikkust ka paikkonda sobivate eri taimeliikide ja -sortide koos kasvatamine, mis ühtlasi takistab taimekahjustuste kujunemist. Peetakse eri loomaliike ja kohalikke tõuge, kelle sööt kasvatatakse kohapeal. Nii kasvatatakse kohalikele tingimustele kõige enam kohastunud taimi ja loomi ning säilitatakse kohalikke aretisi.

Koosluste mitmekesisus – paikkondadele iseloomulike kooselavate organismide rühmituste säilitamine ning soodustamine. Tasakaalustatud aine- ja energiaringe tagamiseks on tähtis ka kohalike põlluäärsete koosluste, iseloomulike metsatukkade, niitude jm hoidmine. Mahepõllumajanduslikku tootmist arendatakse vastavuses kohalike tingimustega ja proovitakse seda sobitada loodusmaastikku nõnda, et säiliksid nii paikkondlik eripära kui ka looduse tasakaalustav toime inimtegevusele.

Kultuuride mitmekesisus – eri piirkondades välja kujunenud inimkultuuride säilitamine. Traditsiooniline eluviis on pikaajalise arengu tulemus, mis toimib enamasti parimas kooskõlas kohalike looduslike tingimustega. Mahetootmine lähtub kestliku arengu ja loodushoidliku eluviisi põhimõtetest ning tugineb ka paikkondlikele tavadele, samuti piirkonna sotsiaalsetele ja kultuurilistele väärtustele.

  • Mahe- ja tavatootmist võrdleva 66 teadusuuringu kokkuvõttest selgus, et mahedalt majandatud alad on keskmiselt 30% liigirikkamad ja seal leiduvate isendite arvukus on 50% suurem. Eelkõige võidavad mahepõllumajandusest linnud, röövtoidulised putukad, ämblikud, mullaorganismid ja taimed.

  • Mahepõllumajanduse mõju on suurem intensiivsemates põllumajanduspiirkondades, kus looduslikke alasid vähe, samas on positiivne mõju olemas ka mosaiikses maastikus.

Allikas: www.fibl.org

Loe mahepõllumajanduse ja mahetoidu kohta lähemalt aadressil www.maheklubi.ee.

Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Eesti Maaülikooli Mahekeskus