Viimastel aastatel on räägitud üha rohkem ringmajandusest, kui uuest majandusmudeli generatsioonist. Olukorras, kus maailm ägab jäätmete ja lõppematuna tunduva prügi rohkuse all, on üritatud aina kõvahäälsemalt rääkida viisidest, kuidas iga inimene saaks ise oma ökoloogilist jalajälge madalana hoida.

Suurimaks väljakutseks enne tegutsemist on inimeste mõtteviisi muutmine. Vanemad mäletavad hästi defitsiidiaega, kus soetatud asjadel oli suurem väärtus. Kui midagi juhtus nässu minema, üritati seda esmalt ise omast tarkusest töökorda lappida. Mäletan endagi lapsepõlvest õhtuid, muil isa hämaratel õhtutundidel köögilaua taga istus ning ühes käes jootekolb ning teises teip, proovis mõnele rikki läinud vidinale uut elu sisse putitada.

Kui kodutohterdamisest ei aidanud ning ka kuldsete kätega töökaaslane või naaber (näis, nagu olnuks selline kuldsete kätega tuttav igal perel) käsi laiutas, olid olemas kodumasinate remonditöökojad. Seal parandati kõike alates triikraudadest televiisoriteni. Ja kuigi enamjaolt oli tegu nõukogude toodanguga, näisid asjad kestvat peaaegu terve igaviku.

Kaasaegses tarbimisühiskonnas enam asju ei parandata, vaid ostetakse üldjuhul uus. Veekeetjad, soojapuhurid, lokitangid ja kümned muud tarbeesemed jõuavad otse prügikasti. Tarbimisühiskond ütleb, et kui midagi ei tööta, tuleb soetada uus. Ja ega kaasaegses koduelektroonikas kasutatav tehnoloogia anna ka varasemas mõõdus võimalusi mure oma kõrvade vahelise teadmisega ära parandada.

Mida me siis teha saame? Jah, tarbida mõõdukamalt – seda muidugi. Aga ikkagi – mida teha selle neetud katkise ja seisma jääva kodutehnikaga?

Tegime oma asutuses, Keskkonnaagentuuris lihtsa inimkatse ja püstitasime eelmise aasta novembris oma fuajeesse üles mitu eri suuruses kogumiskasti. Eraldi akudele ja patareidele, kasutatud pirnidele ning kõige suurem kodutehnikale. Kuulutasime, et sinna saavad nad ära tuua oma kodudes asuvad ohtlikud jäätmed.

Kahe kuu möödudes kokkuvõtet tehes ning kogumiskastidelt kaasi eemaldades valdas meid arusaam, et inimese aktiviseerimiseks läheb vaja vaid väikest taganttõuget ja võimaluse andmist. Kodutehnika kast täitus veekeedukannude, röstrite, soojapuhurite ja terve hulga muu kraamiga, kuhu teiste hulgas kuulusid ka elektroonilised laste mänguasjad. Lambipirinide kasti kogunes veidi üle 30 kasutatud pirni ning patareide kasti kilode jagu eri mõõdus energiakandjaid.

Mis neist ilma kogumata edasi oleks saanud? Osutanud endas leiduvate ohtlike ainete tõttu kahju nii keskkonnale kui inimese tervisele. Selliste asjade prügikasti viskamine on keelatud. Küll saab iga asutus ja ettevõte aga tõsta nende organiseeritud kogumise abil oma inimeste keskkonnateadlikkust ja liita kollektiivi. Sarnaste ohtlike jäätmete kogumist aitab korraldada MTÜ EES-Ringlus, kelle abiga saavad asutused endale tellida spetsiaalsed ohtlike jäätmete kogumiskastid. Nagu näitab meie asutuse kogemus, tulevad inimesed seesuguse üleskutsega kaasa hea meelega. Tõstes ühtlasi inimeste silmis tööandja mainet ning kinkides teadmise, et midagi on puhtama ja parema elukeskkonna suunas jälle ära tehtud.

Keskkonnaagentuur kutsub üles kõiki riigiasutusi ja eraettevõtjaid sellise lihtsa ohtlike jäätmete kogumise kampaaniaga liituma. Muutused saavad alguse väikestest sammudest.

Oma head tahet ja teadlikkust saab üles näidata iga inimene ka eraviisiliselt. Lahendus on ülimalt lihtne – oma nutitelefoni tuleb sisse lüüa märksõna kuhuviia.ee ning rakendus kuvab kaardil su asukohale lähima paiga, kus ohtlike jäätmete kogumispunkt asub.

Ringmajanduse 5 sammu

1. Kasuta kodutehnikat seni, kuni see töötab või seda veel mõistlike kuludega parandada saab.

2. Kui soovid vana töökorras kodumasinale uuendust, suuna vana mudel järelturule.

3. Eemalda asjadelt patareid – nende kogumispunktid leiad enamikest poodidest.

4. Tehnikavidinaid ära viska prügikasti, vaid kogu eraldi või vii need spetsiaalsetesse kogumiskohtadesse (kuhuviia.ee).

5. Miski pole parem isiklikust eeskujust – oma lastele, pereliikmetele, sõpradele, töökaaslastele. Näita, et iga otsus ja tegu loeb!

Milliseid elektroonikajäätmeid Keskkonnaagentuuri töötajad kokku kogusid, vaata siinsest videost. Kas ei oleks mõistlik ehk omaski töökohas selline aktsioon läbi viia?

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta