Ülemaailmne finants- ja majanduskriis on andnud Euroopale valusa löögi. Vastust küsimusele "Kuidas peab Euroopa toime tulema kriisiga?" otsiti 11. ja 12. veebruaril Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis. Kõlama jäänud vastuste järgi peab lahenduse leidmine ja rakendamine toimuma koostöös, sest ainult rahvuslike huvide eelistamine ja riiklike majanduste endasse tõmbumine viib hukatuseni.

Rahandus- ja majanduskomisjonis toimunud iga-aastasele kogunemisele tulid kokku riiklike parlamentide, Euroopa Komisjoni, eesistujariigi Tšehhi, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Investeerimispanga esindajad. Toome siinkohal ära üritusel väljapakutud strateegiad ja lähenemised.
 
EP majandus- ja rahanduskomisjoni esimees Pervenche Berès tõi välja mitmed selged ohud. "Me astume vastu globaalsele kriisile. Meie vastus sellele kriisile peab olema kiire, tõhus ja eesmärgipärane ning samal ajal kooskõlastatud."
 
Koordineeritud tegevus, mitte protektsionism
 
"ELi majandus on sügavas languses nagu seda on kogu ülejäänud maailm," rõhutas majandus - ja rahandusvolinik Joaquín Almunia olukorra tõsidust. "Me oleme kindlalt otsustanud oma majandusi ja inimesi kaitsta, aga selle kaitsmise kujutamine protektsionismina oleks halvim vastus."
 
Tšehhi rahandusminister Miroslav Kalousek nõustub eelkõnelejaga, tema arvates on protektsionism liiga suur risk. "Mitte ükski ELi riik ei saa eksisteerida vaid oma tarbimisele ja nõudlusele toetudes." Kalouseki sõnul lähevad seda teed mööda populistlikud poliitikud. "Meie peame tegema raskemat tööd, isegi kui me kahjustame iseenda populaarsust, seletama, et protektsionism on tee põrgusse."
 
Kreekat esindav Margaritis Schinas soovib vältida kriisi kordumist. "Me teame hästi selle ülemaailmse ja kapitalil põhineva majanduse sümmeetrilisi efekte. Paljud hädade põhjustajatest lahkusid uppuvalt Titanicult - aga paljud regulatsioonid, mis võimaldasid kriisil tekkida, toimivad endiselt," rääkis Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liige.
 
Euroopa oma finantsjärelvalve süsteem
 
Berès tegi ettepaneku luua Euroopa finantsjärelvalve süsteem, mis järgiks Euroopa keskpankade mudelit. Euroopa Keskpanga juhatusse kuuluv Lorenzo Bini Smaghi sõnul peaks tema organisatsioon enda kanda võtma Berèsi poolt välja pakutud järelvalve rolli. "Kooskõlastamine Euroopa tasandil on usutav ainult juhul, kui see põhineb institutsioonil, mis pakub ja tagab konfidentsiaalsuse, iseseisvuse ja tõhusate otsuste tegemise."
 
Eurotsooni valuutafond
 
Vajades suuremat sidusust majanduslikult erineval suunal liikuvate liikmesriikide vahel oleks Berèsi hinnangul mõistlik võtta kasutusele "eurotsooni valuutafond". Tegemist oleks "tõhusa ja ennetava mitmepoolse järelvalvesüsteemiga", mille ettekirjutuste kohaselt peaksid liikmesriigid nõustuma, et nende riigivõlg ei ületaks 60% sisemajanduse koguproduktist. 

Allikas: http://www.europarl.europa.eu