Kui majaomanikul on eelnevatel aastatel olnud probleeme pesitsevate lindudega, siis juba praegu, enne suurema pesitsushooaja algust, tasub ehitis üle kontrollida. Majaomanik peaks üle vaatama ja vajadusel takistama lindude ligipääsu katusele, pööningule, rõdudele, räästaalustele, samuti võiks kriitilise pilguga üle vaadata kogu pooleliolev ehitis või näiteks laoplats.

Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd tuletab meelde, et näiteks varesed või kajakad hakkavad endale sobivaid pesitsuspaiku valima juba veebruarikuu lõpus ning lindude pesitsusajal ei tohi neid häirida. „Seetõttu tasubki hoone üle vaadata võimalikult varakult ning vajadusel takistada sellele lindude ligipääs. Pesitsusperioodil lindude häirimine on ebaeetiline ja ka seadusega keelatud, sest tegemist on nende jaoks kõige olulisema ja tundlikuma ajaga,“ ütles Tammekänd. 

Asulates elavad linnuliigid on enamasti inimkaaslejad, kuna linnas on vähem kiskjaid, palju toitu ja pesitusvõimalusi. See tähendab, et nende pesitsuspaigad on tihti seotud ka hoonetega. Tuvid pesitsevad hoonete karniisidel, kajakad katustel, hakid koguni ventilatsioonisüsteemides ning väike varblane või kärbsenäpp võib ehitada enda pesa lausa maja voodri vahele. 

Eike Tammekänd märkis, et kuigi pesitsevate lindude tegutsemisi on eriti koos lastega huvitav jälgida, saab Keskkonnaamet siiski igal aastal teateid näiteks kajakatest, kes ründavad oma poegade kaitseks inimesi. „Mai või juuni võivad hetkel tunduda olevat kaugel, aga hiliskevadiste ja varasuviste probleemide ennetamiseks on praegu täpselt õige aeg ning linnud jõuavad valida sobilikuma pesituskoha. Juba alanud pesituse korral, kui linnuema haub mune või pesas on pojad, tuleb oodata poegade pesast lahkumiseni,“ rääkis Tammekänd. 

Ka hoonete remondi- ja renoveerimistööde õigele ajale planeerimisel on oluline roll majaomanikel ja korteriühistutel. Kõige parem on selliseid olukordi, kus kevadele või suvele planeeritud ehitustööd tuleb lindude pesitsemise tõttu edasi lükata, ennetada. Linde, näiteks vareseid, hakke ja kajakaid, meelitab inimese lähedale pesitsema ka lihtsalt kättesaadav toit. Neid toita kindlasti ei tasu, prügikastid tuleb hoida suletuna ja komposti koguda suletud kompostris. Looduse loomulikku eluringi peaks sekkuma võimalikult vähe ja linnud on linnakeskkonna loomulik osa. Sekkumine on põhjendatud ainult inimeste tervise või vara kaitseks.

Praktilisi nõuandeid:

•    Kata võrguga või paranda võimalikud avaused ja augud räästaalustes ning mujal. 
•    Hoia oma katus risust ja muust võimalikust pesamaterjalist puhas, kontrolli katust sageli. Lamekatusel ja rõdul ära hoia tarbetuid esemeid. 
•    Vajadusel kasuta sobivaid peletusvahendeid, näiteks röövlinnu kujutisi, ridva otsas hõljuvaid tuulelohesid, silma meenutavaid palle vms. Varieeri neid, sest linnud harjuvad ruttu.
•    Paigalda ümbruskonda sobivatesse kohtadesse pesakaste.  

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta