Põllumajanduse keskkonnatoetused on aidanud muuta tootmise keskkonnasõbralikumaks, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud MAK 2007-2013 keskkonnameetmete püsihindamise aruandest.

Mullu moodustas keskkonnameetmetega liitunud tootjate kasutuses olev pind 61% kogu ühtse pindalatoetuse all olevast pinnast. Mahetootjate pinna osatähtsus on tõusnud kogu perioodi vältel ja ulatus möödunud aasta lõpuks 16,3%-ni. 

Keskkonnasõbraliku majandamise toetusega on saavutatud maaelu arengukava perioodiks seatud siht 400 000 ha. Toetusmeede on avaldanud soodsat mõju näiteks bioloogilisele mitmekesisusele (põllulindude arvukuse stabiilsus, põlluservade ökoloogilise funktsionaalsuse paranemine). 

Pestitsiidide toimeaine kogus põllumajandusmaa kohta vähenes ettevõtetes perioodi jooksul ligi kolmandiku võrra. Vähenenud on veereostuse risk toiteelementide väljaleostumise osas, samas ilmnes muldade väljakurnamise risk.

Mahepõllumajandusliku tootmise toetusega aladel on kimalaste ja põllulindude osakaal püsinud stabiilsena ja põllulinde leidub mahepõllumajandusmaal rohkem kui tavapõllumajandusmaal.

Eesmärki on täitnud ka ohustatud tõugu looma pidamise toetus tervikuna: eesti tõugu hobuste arv on perioodi algusega võrreldes suurenenud poolteist ja eesti raskeveohobuste arv peaaegu kahekordistunud. Samas on toetusaluste eesti maakarja tõugu veiste arv võrreldes perioodi algusaastaga vähenenud 3%.  

Varasemate aastate uuringute täismahus versioonid. 

Maaelu arengukava 2. telje meetmete püsihindamist viis läbi Põllumajandusuuringute Keskus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta