Täna räägib Bioneer Ühenduse Humana Estonia infojuhi Mari-Helene Kaberiga kasutatud riietest.  

Kui palju maailmas riideid ära visatakse?

Tekstiiltooteid toodetakse aastas ligikaudu 70 miljonit tonni, sellest puuvillast 25 miljonit ja nn man-made materjalidest 38 miljonit tonni (Textile Intelligence 2005). Kogu majapidamise aastasest prügist moodustavad riided, jalanõud, aksessuaarid ja muud tekstiilesemed umbes 4-5% (Anne C. Woolridge jt, 2005) ehk igaüks võib ise arvutada, kui palju prügi ta aastas toodab ning kui palju riideid ja jalatseid ligikaudu ära viskab.

Miks on vaja nn teise ringi riideid?

Teise ringi riideid on vaja mitmel põhjusel. Kõige ilmsem on tõenäoliselt see, et nende hind on odavam kui uutel rõivastel. Kuid ka see on oluline, et riiete eluea pikendamine säästab meie keskkonda - vähem riideid visatakse prügimäele ning uusi esemeid on vaja vähem toota. Näiteks ühe uue T-särgi tootmiseks kulub sama palju energiat, kui 30 T-särgi taaskasutusse võtmiseks. Polüestrist valmistatud esemete puhul on võrdarv veelgi suurem: 1 uus fliispusa = 50 fliispusa taaskasutamisega.

Mitmete organisatsioonide jaoks on teise ringi riided ka vahendiks arengukoostöö projektide elluviimisel. Sarnaselt Humana People to People organisatsioonidega kasutavad teise ringi riiete müügist saadud tulusid arenevate riikide abistamiseks ka Punane Rist, Fida ning mitmed teised organisatsioonid.

Kuidas Humana on lahendanud riiete kogumise, sorteerimise ja turundamise?

Humana Estonia ostab enamiku „toorainest” sisse Skandinaaviast, Saksamaalt ja Belgiast. Samuti on alati võetud Humana poodides vastu Eesti inimeste vanu riideid, mis koos imporditava kaubaga sorteeritakse. 2008. aasta plaanides oli koguda Eestist 100 tonni riideid ja see number tuleb kindlasti ka täis.

Sorteerimisega tegeleb Eestis Humana Sorteerimiskeskus, mille aastatoodang on 4000 tonni. Ligikaudu 10-12% sellest müüakse maha kauplustes. Neljandik annetatakse Angola, Mosambiigi ja Malawi partnerorganisatsioonidele. Kolmandik kogu toodangust läheb ümbertöötlusesse – puuvill, lõngad jne. Iga aasta annetatakse 100-150 tonni riideid ka Eesti hoolekandekeskustele ning teistele heategevuslikele organisatsioonidele. Kõik ülejäänu ehk ligikaudu viiendik aastatoodangust, müüakse hulgi nii Eesti kui välismaistele ostjatele.

Kas müüte samas riigis, kus kogute või veate laiali teistesse riikidesse?

Riikides, kus kasutatud kaupade kogumine on aastatepikkune tradistioon, müüakse kogutud kaubast kohapeal maha umbes kümnendik. Ülejäänu müüakse hulgi lähiriikidesse, peamiselt Ida-Euroopasse, ning suur osa saadetakse arenguabina Aafrika riikidesse, kus kohalikud Humana People to People organisatsioonid need kohapeal maha müüvad ning saadud rahaga arenguprojekte finantseerivad.

Kui kaugele te riideid veate? Kas tekkivad transpordikilomeetrid ei nulli ära kogu riiete kogumise keskkonnakasu?

Ei nulli, kuna vaadates laiemat pilti, näeme, et inimestel on rõivaid igal juhul vaja, olgu need siis kasutatud või uued. Uue ja taaskasutatud rõiva võrdlus eespool annab hea pildi, kui suur on taaskasutuse pluss – kümnetes kordades. Kui kasutatud riiete müük mingil põhjusel lõppeks, täidaksid tühjaks jääva turuosa koheselt odava tööjõuga riikides toodetud odavad riided, mille eluiga on lühike ja koormus keskkonnale suureneks hüppeliselt. Pealegi läbivad peamiselt Aasiast imporditavad uued riided oluliselt pikema teekonna kui Euroopast toodavad kasutatud riided. Olgu ka mainitud, et kasutatud rõivad, mis pikale teekonnale saadetakse, on pressitud kokku niivõrd kompaktselt, et ühte merekonteinerisse mahub neid tunduvalt enam kui uusi kaupu.

Ja kui lisada siia juurde projektide kasu inimestele ja kogukondadele, mida riiete müügituluga rahastatakse, nende seas ka keskkonnaprojektid, siis näeme, et igal juhul jäädakse plusspoolele.

Millest tekib kasutatud riietele iseloomulik lõhn? Kas seda peaks pelgama?

Pelgamiseks pole põhjust, lõhn tekib siis, kui riided niiskuvad kas kogumiskonteinerites või transpordi käigus ja jäävad siis pikaks ajaks suletud ruumis seisma. Sama lõhna saavutaksite, kui paneksite õues niiskeks saanud jope märjana kappi ja jätaksite kinniselt seisma. Tugev lõhn kasutatud riiete poes näitab tavaliselt, et tegemist on seismajäänud kaubaga. Näiteks Humana sorteerimistsehhis, mida läbib viis-kuus merekonteineritäit riideid nädalas, pole mingit spetsiifilist lõhna põhjusel, et kaup ei seisa: riided, mida sorteeritakse; on alles nädal-paar tagasi olnud annetajate kodudes ja veel nädala-paari pärast juba teel uute kasutajate poole.

Siinkirjutaja on viimased 15 aastat peamiselt oma rõivad kasutatud riiete poest ostnud ning ei ole kunagi mõelnud, et lõhna pelgama peaks. Pigem pesen läbi tavapoest ostetud uued riided, mille puhul tean, et keemilised värvid, mis mu riietele kireva tooni annavad, on endast hulga jääkaineid riidesse jätnud, mis enne kandmist hea välja pesta on.

Kas kasutatud riiete müük on pigem äri või pigem keskkonnateadlik samm?

Humana People to People liikumise jaoks on kasutatud riided olnud algusest peale (aastast 1977) vahend inimeste aitamiseks, kes elavad meist tunduvalt raskemates majanduslikes ja sotsaalsetes oludes. Organisatsiooni moto on „Võta neilt, kellel on, ja anna neile, kes kannatavad puudust”. Loomulikult ei ole tegemist Robin Hoodi tüüpi „võtmisega”. Kõik riided kogutakse inimestelt vabatahtlike annetustena. Samuti ei saa kedagi sundida meie kauplustest riideid ostma, kuid seda tehes toetatakse arengut mujal maailmas. Keskkonna säästmine on meie jaoks samuti oluline tegur, Humana Estonia on aastaid tutvustanud end läbi sõnumi „säästad loodust, säästad raha, oled isikupärane

Kas inimesed on hakanud kasutatud riideid rohkem ostma, kui varem? Või on vastupidi, ostetakse vähem?

Kui vaadata kogu Eesti kasutatud kaupade turustamise maastikut, siis on näha kasutatud asjade kaubanduse vähenemist („Postimehe” artikkel pikemalt sel teemal).

Humana kauplusteketil läheb aga ometi hästi ja oleme sel aastal kasvatanud nii tootmismahtu, jaekäivet kui ka eksporti. Ühelt poolt tagab ettevõtte suurus hinnatõusu valutuma üleelamise, teisalt aga näitavad head mjandustulemused ka pakutava kauba kvaliteeti, mis kliendid ikka ja jälle meie poodidesse toob.

Eks majanduskasvu aeglustumine mõjutab ka meid, kuid esmatarbekaupu, sealhulgas riideid, vajavad inimesed sellegipoolest ning ehk jõuab nii mõnigi inimene Humana poodi just sooviga raha kokku hoida. Samas hoiab ta ka loodust ning aitab maailma paremaks muuta. See on meie kaupade lisaväärtus, mida peale vaadates ei näe, kuid mis pole seepärast sugugi vähem tähtis.

Kas riiete kvaliteet on Teie hinnangul kukkunud? Räägitakse ju, et tootjad teevad järjest lühemaealisi rõivaid, et inimesed kiiresti uusi ostaksid.

Kindlasti on õigustatud väited, et riiete eluiga lüheneb, kuna materjalide kvaliteet on langenud. Kiirmood, mis iga paari kuu tagant inimesi uusi hilpe ostma utsitab, ei vaja enam kvaliteeti, pigem on rõhk kvantiteedil – mida rohkem müüa, seda rikkamaks kauba  pakkuja saab. Samas peab tunnistama, et riided, mis jõuavad kasutatud kaupade poodi, näiteks Humana lettidele, on siiski oma tuleristsed läbi teinud ning tõestanud, et esimese istumise-astumisega nad seljast ei pudene. Riided, mis on väljanägemise kaotanud, kauplusse ei jõua, need saadetakse ümbertöötlemiseks juba sorteerimiskeskuses.

Mida peaks tegema riietega, mis koduses kapis üleliigsed on?

Üleliigsed riided peaks kindlasti suunama ühel või teisel moel taaskasutusse või ümbertöötlusse: jagama sugulastele-sõpradele, kuduma kaltsuvaipadesse, annetama erinevatele heategevusorganisatsioonidele, kirbuturul maha müüma, kasvõi tolmulapiks kasutama või isale garaaži õlilapiks viima.

Humana plussiks võib pidada seda, et suudame kõigile annetatud esemetele rakenduse leida. Sorteerimiskeskus tagab selle, et prügimäele jõuab vaid tõeliselt kasutuskõlbmatu ese (näiteks märjad või hallitanud riided, värviplekkidega riided, üksikud jalatsid jne). Võrdluseks võib tuua, et Humana saadab prügimäele aastas sama palju kaupa, kui mõni toidukaupluste kett nädalaga.

Prügimäele visatud riided ei ole vaid meie põlvkonna mure, nendega peavad kokku puutuma ka meie lapsed ja lapselapsed. Ja fliispusa puhul veel nii mõnedki edasised järgnevad põlved, kuna sarnaselt plastpudeli ja kilekotiga lagunevad ka riideesemed, mis polüestrist tehtud, aastasadu!

Loe lisaks riiete, lõngade ja kangaste kohta

Erinevad kangad ja materjalid

Materjalide ja kangaste hooldamine

Mõju keskkonnale, ühiskonnale ja tervisele

Moetööstus

Moetööstus

Kaubandus

Taaskasutus ja uuskasutus

Uuskasutuskeskuse nõuanded

Humana soovitused