Juuli alguse kahe nädala jooksul on avalikkuse huvi üles kütnud viis järjestikust mesilaste massilise suremise juhtumit. Juhtumid on aset leidnud Lääne-Virumaal, Tartumaal, Võrumaal ja Järvamaal.

Põllumajandusameti kontrollibüroo juhataja Katrin Kikkas
Põllumajandusameti kontrollibüroo juhataja Katrin Kikkas

Neist enim on tähelepanu pälvinud Maire Valtini mesilas hukkunud mesilaste saatus. Põllumajandusametiga koostööd tegevas akrediteeritud Veterinaar- ja Toiduameti laboris tehtud analüüsist on selgunud, et mesilaste suremise põhjuseks on taimekaitsevahendid. Teiste juhtumite kohta selget surmapõhjust küsida on veel vara.

Et juhtunus selgust luua, korraldas Maaeluministeerium kokkusaamise, kuhu olid kutsutud Põllumajandusameti, Veterinaar- ja Toiduameti, Põllumajandusuuringute Keskuse, Eesti Mesinike Liidu, Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu, Eesti Meetootjate Ühenduse, Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi, Eesti Aianduse Mesinduse Keskseltsi, Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Noortalunikud MTÜ, Eesti Maaülikooli, KEVILI Põllumeeste Ühistu, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS ja AS Eesti Raudtee esindajad.

Taimekaitsevahendeid kasutatakse valesti

„Ka üks mesilaste hukkumise juhtum taimekaitsevahendite valesti kasutamise tõttu Eestis on liiga palju ja olukord on murettekitav. Hetkel on oluline keskenduda menetluses olevate juhtumite analüüsimisele ning lahenduste leidmisele uute juhtumite vältimiseks,” ütles kokkusaamist kureerinud maaeluminister Tarmo Tamm.

Veterinaar– ja Toiduameti esindaja tutvustas labori töökorraldust. Et osata konkreetselt öelda, milline aine putukate suremise põhjustas, tuleb laboris teha umbes nädalajagu tööd. Ka hoolsalt läbi uuritud analüüsid ei pruugi anda täpset vastust. Senine Põllumajandusameti töökorraldus välistab analüüside võtmise nädalavahetustel. Kuid näiteks maha sadanud paduvihm võib pesta maha põllule pihustatud taimekaitsevahendite jäägid ja see muutus võib juhtuda tundidega.

Käesolevaga on Põllumajandusametini jõudnud nelja proovi vastused. Ühes hukkunud mesilastest võetud proovis taimekaitsevahendite jääke ei leitud. Kahes hukkunud mesilastest ja ühes taimsest materjalist võetud proovis on taimekaitsevahendite sisaldus ületanud lubatud piirmäärasid, mis tõestab taimekaitsevahendi kasutamise nõuete eiramist põllumeeste poolt.

Mesilaste surm: kas liigne agarus või hoolimatus

Eraaednikke ei kontrolli keegi

Mesilaste korjemaa ulatub umbes 2 – 3 kilomeetrini. Sellisesse territooriumi võib mahtuda üle 1000 hektari põlde. Täpselt selgitada, kuskohast mürkained mesilasteni jõudsid, on väga raske, mõnel juhul ka võimatu. Arvestada tuleb ka sellega, et taimekaitsevahendeid kasutavad eraaednikud, kellele ei laiene mingisugune kontroll.

Valtini mesila puhul on teada, millist põldu ja kuna taimekaitsevahenditega töödeldi. Mesila omanik avastas esimeste mesilaste suremise 6. juuli hommikul. Põllumajandusamet võttis proovid hukkunud mesilastest samal päeval, hiljem võeti proovid ka kahelt lähedal asunud põllult.

Mesinike etteheited ametnikele
Mesinike etteheited ametnikele

Põllumajandusameti töötajate teadlikkust tuleb parandada 

Ilmselt vajab parandamist ka Põllumajandusameti töötajate teadlikkus. Maire Valtin väitis, et mesilased käivad rukkipõldudel hommikuti kastevett joogiks kogumas. Põllumajandusameti kontrollibüroo juhataja Katrin Kikkas vastas, et nemad rukkipõldudelt proove ei võta, kuna rukis ei ole mesilaste toidutaim.

Samuti võib toimuda taimemürkide edasikandumine. Ka Valtini juhtumil olid kõrvuti rapsi- ja teraviljapõllud. Praeguse arvamuse kohaselt on Valtini mesilaste mürgitamises süüdi teraviljapõllul kasutatud rapsi mürgitamiseks mõeldud aine.

Põllumajandusameti kontrollibüroo juhataja Katrin Kikkas kinnitas oma sõnavõtus, et palju tähelepanu pälvinud juhtumi puhul Lääne-Virumaa mesiniku Maire Valtini mesilas hukkunud mesilastest leiti taimekaitsevahendite jääke, sama aine tuvastati ka lähedaselt rapsipõllult võetud proovidest. Kolmest võetud taimeproovist on esialgu tulnud kinnitatud vastused ühe proovi kohta, teisi proove veel analüüsitakse.

PMA jätkab menetlust asjassepuutuvate isikute suhtes. Põllumajandusameti poolt on võimalik sunnimeetod toetuste vähendamine. Sellel juhul teavitatakse tuvastatud rikkumistest ka Põllumajanduse Registri ja Informatsiooni Ametit (PRIA) toetuste määramisel arvesse võtmiseks. Reaalsuses oleks selline mõjutamine hinnanguliselt liiga väike, leidsid mesinikud.

Maaeluminister kõnelemas.
Maaeluminister kõnelemas.

Maaeluminister palus mesinikel organisatsioonid ühe katuse alla viia

Kokkusaamisel jäi kõlama koostöö loomise tähtsus. „Koostöö on oluline mitmel tasandil, tegu on meie ühise murega. Oleme algatanud taimekaitseseaduse muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Kõikidel huvilistel on võimalus väljatöötamise kavatsusega tutvuda ja oma arvamus Maaeluministeeriumile esitada,” sõnas Tarmo Tamm.

Praegusel hetkel esindab mesinike huve kolm organisatsiooni, ühist keskliitu pole. Maaeluminister oleks rõõmuga nõus kutsuma ühte mesinike esindajat oma nõukokku, kuid praegu on mesinike tegevus toimumas eri organisatsioonide vahel.

Maaeluministeeriumi eestvedamisel jätkatakse edaspidigi kohtumisi vajalike õigusloome muudatuste väljaselgitamiseks. Mesinikke puudutavad muutused loodetakse sisse viia taimekaitseseaduse muutmisse, millega  loodetakse ühele poole jõuda augustis.

Proovide tulemused selguvad lähinädalatel, nendest annab jooksvalt teada Põllumajandusamet.