„Mesindusse on viimase kuue ja poole aasta jooksul läbi maaelu arengukava jõudnud märkimisväärne hulk investeeringuid,“ ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. „Mesindusega seotud ja mesinike endi esitatud taotluste järgi on toetusi määratud ligi 200 projektile, mille kogumaksumus ühes omafinantseeringuga ületab 6 miljonit eurot ja millele on toetusi määratud ligi 3,7 miljonit.“  

Asekantsleri kinnitusel on mesindusele ka aastatel 2014–2020 tagatud ligipääs suurele osale uue maaelu arengukava meetmetest. „Eesti mesi on kvaliteetne ja mesindusel on arenguperspektiivi. Mesindusega paremaks arvestamiseks on uues maaelu arengukavas kavandamisel uus toetus, meetaimedest puhvertsoonide rajamiseks mesilate ja intensiivselt majandatava põllumaa vahele,“ sõnas Lemetti. 

Statistikaameti andmetel tegeles 2012. aastal Eestis meetootmisega 5934 põllumajanduslikku ja kodumajapidamist. Neist 17 olid rohkem kui 150 mesilasperega kutselised mesinikud ja üle 5200 hobimesinikud. 

Kõigist mesinikest on end PRIA registrisse kandnud 1135. Mesilaste pidamiseks peab mesinik, sh ka hobimesinik olema registreeritud põllumajandusloomade registris (PRIAs), et põllumehed saaksid taimekaitsetööde planeerimisel arvestada lähedal elavate mesilastega ning vajadusel oleks võimalik teostada tauditõrjet. Registreerida saab näiteks e-PRIA kaudu.