Täna kogunevad Keskkonnaministeeriumis MAK2030 juhtkogu liikmed, et kahe nädala jooksul toimuval neljal kohtumisel välja valida kaks arengustsenaariumi, mille põhjal langetatud valikud saavad Eesti metsanduse järgmise kümnendi arengukava aluseks.

  • Maamajandus
  • 11. detsember 2019
  • Foto: Metsakogu arutleb Sagadi lossis. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Kohtumiste eesmärk on jõuda lähemale MAK2030 eelnõu koostamisele, mis tähendab erimeelsuste vähendamist konsensuse teel. Seekord ongi plaanis keskenduda just suurematele küsimustele, kus tänaseni ollakse erinevatel seisukohtadel. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve: „Arutelude tulemusena võiks lauale jääda mitte rohkem kui kaks stsenaariumi, mis tõenäoliselt ei ole tervikud, vaid kombinatsioonid erinevatest stsenaariumitest. Kui mõnes küsimuses kokkuleppele ei jõuta, kaardistame erimeelsused ja arutame teemade ekspertidega, et välja pakkuda kaks võimalikku alternatiivi. Loomulikult tuleb silmas pidada, et arutelude tulemuse juures on väga suur roll juhtkogul endal.” Ministeerium on teinud ettepaneku jätta praegu aruteludest kõrvale raiemaht ja keskenduda sellele, mida me metsast soovime. Hiljem saab raiemahtu hinnata lähtuvalt kokkulepitud suundadest.

34-liikmeline MAK2030 juhtkogu on koos kolmandat korda. Kolmapäeval vaatab juhtkogu üle kogu protsessi ja arengustsenaariumid ning proovib jõudu juba ka esimese sõlmküsimuse alternatiivide arutamisega. Järgnevatel päevadel arutatakse ülejäänud sõlmküsimusi ning viimasel päeval on plaanis lõpetada arutelud kahe vajadusel kombineeritud arengustsenaariumi välja valimisega. Juhtkoguga kooskõlastatult on aruteludeks valitud järgmised teemad:

– metsanduse administreerimine

– looduskaitse korraldamine

– riigimetsa ja RMK täiendav ühiskondlik mandaat

– metsanduse toetused

– süsiniku sidumise ja talletamise suurendamine

– metsa majandamise piirangud

– metsa ja puidu väärindamine ning puidu kasutamine energeetikas

Seekordne arutelu toimub ilma eelnevalt hinnatud mõjudeta. Senine protsess on näidanud, et põhjalikuks mõjude hindamiseks on vaja materjali koondada ja täpsustada.

Käesoleva nädala kohtumistele on plaanitud ka mitmed huvitavad ettekanded. Näiteks neljapäeval räägib ministeeriumi looduskaitseosakond elurikkusest, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit tutvustab sektorist valminud põhjalikku uuringut ja TÜ juhtivteadur Asko Lõhmus peab ettekande teemal “Elurikkuse säilitamise kriteerium säästlikus metsamajanduses“.