Metskits (Capreolus capreolus) on Eesti aladel elutsenud juba ligi 10 000 aastat. Tänapäeval elab Eestis 1000 ha maksimaalselt 20-30 metskitse. Tegemist on väga paigatruu liigiga.

Jooksuaeg on juuli teisel ja augusti esimesel poolel. Sokk “käib” kordamööda mitme kitsega. Kandeaeg on ca 9 kuud, 1-2 talle sünnivad mais-juunis. Sügisel moodustavad talled kuni 30-40% asurkonnast. Täiskasvanud metskitse kaal küünib 30, tallel 20 kilogrammini. Looduslik suremus on suur, rasketel talvedel võib hukkuda kuni 30% asurkonnast. Talve üleelamiseks on oluline puhmarinde veerikaste taimede kättesaadavus.

Metskitsele võib jahti pidada peibutus-, varitsus- või hiilimisjahina. Sokule peetakse jahti 01. juunist kuni 30. septembrini, kitsedele ja talledele 01. septembrist kuni 30. novembrini.

Sokujahiks on parim aeg juunis, kui rohurinne pole veel kõrgeks kasvanud. Levinuim küttimisviis on hiilimisjaht. Sel perioodil tuleks võimaluse korral säästa tugevaid trofeesokkusid. Jooksuajal pakub kõige enam emotsioone ja tulemusi pebutusjaht - “pillitades” sokku kõrgistmelt.

RMK jahimajandites loendati 2004. a üle 4000 metskitse, jahihooaja jooksul kütitakse kuni 500 metskitse, nendest pooled on sokud. Medaliväärsed trofeed saab ca 5% kütitud sokkudest. Suurimad trofeed kütitakse Põhja- ja Lääne-Eestis. Medaliväärse trofee kaal algab sarvede kaalust ca 350 grammi. Pronksmedal on 105 kuni 114,99 CIC-palli, hõbe 115 kuni 129,99, kuld 130 või rohkem CIC-palli. Kõige rohkem kütitakse metskitsi Mahtra, Nõva-Kullamaa ja Varbla jahimajandis, metskitsejahti ei korraldata Rakvere-Tudu jahimajandis.

Allikas: RMK
Foto: wiki

Sarnased artiklid