Miks peaksid Swedbanki pensionifondide kliendid rõõmustama kui väljas puhub tuul, mis paneb Enefit Greeni tuulikud kiiremini tööle? Või tundma heameelt, et reisijad naasevad Tallinki laevadele või sadama piirkonnas näeb üha enam välismaalasi ja Tallinna Sadamat külastab üha enam laevu? Läbi pensionifondide ollakse nende ettevõtete omanike seas ning omanik saab ühel või teisel viisil osa ettevõtte käekäigust.

Möödudes Tallinnas värskelt renoveeritud Radisson Collection hotellist või Hiltonist, võib Swedbanki pensionifondi klient uhkusega mõelda, et ka talle kuulub osake sellest hoonest. Sama võib mõelda Tartu Aardla Selveris või Narva Tiimani Maximas perele toitu valides, samuti Sillamäe Maximas või Kärberi Selveris. Aardla Selveri puhul ei piirdu omaniku staatus ainult hoonega, lisaks ollakse läbi Tallinna Kaubamaja Grupi aktsiate Selveri omanike seas. Vaadates järjekordset elektriarvet võiks väikeseks lohutuseks olla see, et minu pensionifond on investeerinud Enefit Greeni aktsiatesse ning seeläbi saan mina kõrgetest elektrihindadest ka tulu. Samuti võib uhke omanikutundega valida šampooni Tradehouse’i või uusi saapaid Weekendi poodides.

Swedbanki pensionifondide osakuomanikud ei pea kartma, et nemad Eesti ja teiste Balti riikide tehnoloogiaettevõtete eduloost osa ei saa. Riskikapitali investeeringuid on Swedbank teinud läbi riskikapitalifondide Karma, Trind VC ja Practica VC ning seeläbi on Swedbanki portfellides osalusi nii pangandusidus Tuum kui ka küberjulgeolekuga tegelevas ettevõttes CybExer. Samuti töötajate ümberasustamise teenuseid pakkuvas Jobbaticalis ja riiete taaskasutuse tsüklisse panustavas Yagas. Lisaks on aktiivselt juhitud pensionifondid võimelised palju enam avaldama kohalikul tasandil reaalset mõju keskkonnale. Investeerides uutesse taastuvenergia võimsustesse või suunates kinnisvara haldureid suurendama hoonete energiaefektiivsust saame anda suure panuse jätkusuutlikkusse majandamisse. Kinnisvara investeeringud moodustavad Swedbanki erinevate pensionifondide portfellist 7 – 13 protsenti. Läbi Birdeye Capitali fondi on pensionifond investeerinud peamiselt noorde kasvasse metsa 7000 hektaril üle kogu Eesti.

Praegu kuuleb väga tihti soovitust, et eelistage oma pensionifondi valikul indeksfondi. Samas on rida põhjuseid, miks võiks eelistada just neid fonde, mis investeerivad kohalikku majandusse.

Pensionifondid, mis investeerivad kohalikult, panustavad juba täna oma osakuomanike heaolusse, luues uusi töökohti ja toetades puhtamat keskkonda. 2022. aasta detsembri keskpaiga seisuga ulatub Swedbanki pensionifondide kohalike investeeringute summa üle 350 miljoni euro.

Üleskutsed investeerida eelkõige indeksfondidesse kutsuvad üles soetama vaid välismaiseid ettevõtteid ja toetama piiride tagust majandust, sest Baltikumi ettevõtteid neist indekseist ei leia. Kahtlemata elame me globaalses majanduses ning ei saa piirduda ainult oma koduhooviga, kuid viimast ei tohi ka ära unustada. Samas ei tohi ära unustada pensionifondide eesmärki – pakkuda inimestele ressursse pärast aktiivse tööea lõppu ning seda igas olukorras. Seetõttu on varade hajutamine oluline ja hajutamine ka erinevate riikide, majandusruumide mõistes ning ainult kohalike investeeringutega piirduda ei saa. Aga kui me ise oma ettevõtetes perspektiivi ei näe, siis miks teised peaksid nägema?