Enne sellele vastamist, tuleks küsimus pisut ümber sõnastada. Rohemajanduse väärtus ei kahane kuidagi biomajanduse rolli suurenemisest, sest viimane on osa rohemajandusest ning seega pole eesmärk üht teisega asendada. Küll aga viitab tolle küsimuse sage esinemine vajadusele laiema teavituse järele biomajanduse olemusest ja kasust. Neljandat aastat toimuv rohemajanduse foorum Rohevik võtabki sel sügisel endale selle meeldiva kohustuse teemat ühe ja teise nurga alt avada.

Milles asi?

Maailmas suureneb energiavajadus, ent fossiilkütused ammenduvad või muutuvad üha raskesti kättesaadavamaks. Osa maailma elanikkonnast nälgib, samal ajal suureneb rasvumine ja visatakse ära kolmandik inimestele toodetud toidust – 1,3 miljardit tonni aastas üleilmselt. Looduslikud kalavarud on kokku kuivanud, kuid klassikalistel kalakasvandustel on suur keskkonnakoormus jne.

Nende vastuolude lahendamisel nähakse abi biomajanduse juurutamisest. See on ressursside läbimõeldum kasutamine, uudsed biomassi tootmise ja kasutamise viisid. Kõige lihtsamalt kokku võttes on biomajanduse eesmärk jõuda biomassi tõhusaima kasutuseni, toota võimalikult palju väärtust ühest ühikust biomassist, maandades seejuures keskkonnariskid.

 ÜRO definitsiooni järgi on rohemajandus ressursitõhus, vähese CO2 heitega majandustegevus, mille tagajärjel paraneb inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus, vähenevad keskkonnariskid ja surve loodusvaradele.

Kui rohemajanduses püütakse juurutada keskkonda ja ressursse säästvat majandustegevust kogu selle laias spektris, siis biomajandus järgib samu põhimõtteid kitsamalt biomassi tootmise ja kasutamise juures.

Niisiis uurib Rohevik sel aastal biomajanduse olemust ja võimalusi biomajanduse põhimõtete juurutamiseks. Ühtlasi aitame ellu viia Euroopa Liidu Läänemere strateegia tegevuskava, mille üks osa on biomajandus. Strateegia raames koordineerib biomajanduse elluviimist Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Seni on heade partneritega kaardistatud huvipakkuvamad valdkonnad ning püütakse võrgustike loomise ja koostöö abil suurendada biomajanduse osatähtsust Läänemere äärsetes riikides.

Roheviku eesmärk on esmalt selgitada, mis on biomajandus, millest oodatakse tulu nii majandusele kui ka keskkonnale. Biomajandus, mis peaks pakkuma lahendusi mitmetele tänapäeva sõlmprobleemidele nagu kliima muutumine, maa ja linna arengu erinevused, kasvav keskkonnakoormus, ressursitõhusus, toiduohutus ja kättesaadavus, jäätmemajandus, innovaatiline majandustegevus.

Teisalt soovivad Roheviku korraldajad aidata kaasa biomajanduse juurutamisele Läänemere ääres olukorras, kus biomajandus on juba hõivanud märkimisväärse osa paljude Euroopa riikide otsustest ja tulevikust. Ettevõtjad loovad uusi ärimudeleid ning kasvab nõudlus biomajanduse võimalusi avava teadustöö järele. Läänemere piirkonnal on siin suurepärane stardipositsioon.

Euroopa biomajanduse aastakäibeks hinnatakse üle 2 triljoni euro ning tööd saab ligikaudu 22 miljonit inimest. Nt Põhjamaade majandusest moodustab biomajandus hinnanguliselt 10% oma 184 (EUR) miljonilise väärtuse juures. Küsimus ongi suuresti selles, kas nutikalt suudame oma biomassi kasutada, nii majanduslike kui keskkonna aspekte silmas pidades.

Biomajanduse põhimõtete järgmine pakub suuremat lisandväärtust ja keskkonnariskide maandamist. Biomajandus on lisaks suurepärane tööriist maapiirkondade ja rannaalade arengu soodustamiseks, sest just seal see biomass suuresti on. Biomajandus on vana hea tuttav arusaam optimaalsest ressursikasutusest. Kui talumees otsustas sea tappa, siis sai seast sööki, sööta, tarbeesemeid. See ressurss oli niivõrd väärtuslik, et peale ruigamise ei lastud midagi kaotsi minna.

Vaja ületada piirid

Euroopa Liidu biomajanduse strateegia sedastab, et biomajandus põhineb maalt ja merelt pärit taastuva bioloogilise ressursi, samuti orgaaniliste jäätmete tõhusal kasutamisel. See hõlmab tootmist primaarsektoris nagu põllumajandus, metsandus, kalandus, vesiviljelus ning töötlevat tööstust nagu toidu-, paberi-, keemia- ja energiatööstus. Seega biomajandus ise ei ole konkreetne sektor. 

Märtsi lõpus Tallinnas toimunud Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja EV Põllumajandusministeeriumi korraldatud seminaril „Biomajanduse juurutamine Läänemere piirkonnas“ esinenud Euroopa Komisjoni poliitikaametnik Thomas Dodd rõhutas biomajanduse rolli sektorite vaheliste piiride lõhkumises. Ühe sektori probleemidele võib lahendus peituda hoopis teises sektoris ning mõistlik on tegevusi ja regulatsioone kavandada sektorite üleselt. 

Põhjamaade Innovatsioonikeskuse analüüsi „Bioressurssidest väärtuse loomine. Innovatsioon Põhjamaade biomajanduses“ üks järeldusi on samuti see, et suurim kasvu- ja innovatsioonipotentsiaal peitub biomajanduse ambitsioonis ületada sektorite vahelised piirid.

Bioloogilise ressursi uudsed kasutused

Biomajanduse eesmärk on jõuda biomassi optimaalseima kasutuseni. Island on suurima biomajanduse osakaaluga Põhjamaa. Hetkel suudab nende kalatööstus nt tursast ära kasutada ca 47% olles selle näitajaga Euroopa eesotsas. Nüüd on eesmärgiks seatud 100%. Sealt saavad sisendeid materjalitööstus, kunstnikud, põllumajandus, söögist ja söödast rääkimata. Samuti on oluline pikendada tursa säilimist pikkadel merereisidel, siin on islandlased loonud innovaatilisi lahendusi kalamahutite disainis (nurkade ümardamine). Teadustöö on viinud ka täiesti uue tooteni – tursanaha siirdamine inimestele traumade korral.

Või võtame Soome. Ühelt poolt palju kalakasvandusi, mille peamine kuluosa on imporditav sööt, ning teisalt mahukas paberitööstus, mis otsib jäätmetele rakendust. Selgus, et viimase tselluloosirikas jääde sobib kalasööda tootmiseks. Puust fileeni! Sarnane olukord on Taanis, kes on EL suurimaid sealiha tootjaid, aga kallis sööt imporditakse ning see ei võimalda tootmiskulusid ise kontrollida, rääkimata keskkonnakoormusest. Nüüd on ellu kutsutud võrgustik, mille abil uuritakse võimalusi seasööda tootmiseks rohust/heinast.

Näiteid on mitmeid ka tööstussümbioosi vallast, näiteks Kalundborg Taanis või Processum Rootsis. Kogu töö käib selle nimel, et ühest ühikust biomassist võimalikult palju (eri tooteid) „välja pigistada“, et väärtusahel pikaks venitada, järgides sealjuures kestlikkuse kriteeriume. Island astub sissetallamata radadel ka toidutööstuses. Arendamisel on 30 uut toodet, nende hulgas mitmeid meriheinal põhinevaid leiutisi nagu nt meriheina pasta, meriheinaga jogurt. Valgurikast sööta vesiviljeluses loodetakse saada puidutööstuse jäätmetel seente kasvatamisega.

Eestigi osaleb näiteks pilliroo kasutusvõimalusi analüüsivas võrgustikus. Pilliroo rist- ja ringkasutusele on seal leitud mitmeid huvipakkuvaid stsenaariume. Või Vormsi vetikakasvatus. Vähem oluline pole ka Põllumajandusministeeriumi veetav Eesti biomajanduse strateegia eelnõu ettepanek, mis on biomajanduse lennutanud ametnike töölauale ning ergutanud teadus-uuringuasutusi.

Kuidas edasi?

Mitmete raportite ning ettekannete valguses on võtmeküsimusena jäänud kõlama „ligipääs turule“. Et seda saavutada, on vaja jõuda kokkulepeteni riikide vahel ja toetavate regulatsioonide välja töötamiseni. Euroopa tasandil tähendab see esialgu korraliku biomajanduse statistika koostamist, milleks käivitatakse 3 aasta jooksul Euroopa Biomajanduse Seirekeskus. Ellu kutsuti 30 liikmest koosnev biomajanduse paneel, kelle ülesandeks on aidata poliitikategijaid paremaid otsuseid teha ja sidusaid poliitikaid sõnastada. Sügise jooksul on oodata neilt esimest ettepanekutega raportit. Rahastuse poole pealt on biomajandusega arvestatud Horizon 2020 raames.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu on saanud endale meeldiva kohustuse ELi Läänemere strateegia tegevuskava raames biomajanduse käekäiku suunata siin Läänemere piirkonnas. Tegime esmase asjaosaliste kaardistamise ning jätkame nüüd tööd partnerite leidmise, koostööprojektide algatamise nimel. Meie roll on olla nn sidemeheks, et ärgitada tegudele, tuua kokku vajalikud osapooled ning pakkuda platvormi aruteludeks, teadmiste ja kogemuste vahetamiseks.


Rohevik toimub Tartus, 25. septembril, teemaks on „Põllumajanduse ja metsanduse väärtusahelate pikendamine“. Korraldavad: Tartu Regiooni Energiaagentuur, Tartu linn, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Tartu Teaduspark, Eesti Maaülikool ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

www.rohevik.ee