Maaeluministeerium suunab riigieelarve täiendavad 10 miljonit eurot toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks, et tagada toidutööstuse jätkusuutlikkus nii tava- kui ka kriisiolukorras, selgitas minister Urmas Kruuse riigikogu rahanduskomisjonile 2023. aasta eelarves toidujulgeolekule plaanitavate vahendite vajalikkust.

 

„Niisamuti nagu kultuuri, hariduse või riigikaitse valdkonnas, peame enda riigis kõige suuremad tegijad olema me ise. Seda ka toidutootmises, sest ükskõik millise tegevuse või võime tagajateks on lõpuks inimesed, kes peavad sööma. Toit ei ole kriisiolukorras midagi iseenesest mõistetavat ja nagu oleme saanud kinnitust Ukraina sõjast, moodustab see olulise osa riigikaitse vundamendist,“ selgitas minister Urmas Kruuse iseseisva toidujulgeoleku tagamise olulisust.

„Toidutootmisega suudame praegu enda vajadused kenasti ära katta – nt meie piima-, teravilja- ja kalatoodang ületavad siseriikliku tarbimise suure varuga. Arenemisruumi on kindlasti toidu varustuskindluses ja tarneahelate toimimises, toidu kui esmatarbekauba tootmine ja kättesaadavus peab jätkuma ka kriisiolukorras. Selleks vaatame üle tegevuskavasid näiteks elektrikatkestusteks, aga loome ka reaalseid võimekusi kriisiolukordade mõju vähendamiseks läbi tootmist ja varustamise jätkamist võimaldava toetava taristu,“ avas minister Kruuse toidujulgeoleku arendustegevusi.

Lisaks toidujulgeolekule suunab Maaeluministeerium 2023. aasta riigieelarvest täiendavalt 0,4 miljonit eurot mahetooraine kasutamise soodustamiseks haridusasutustes, et panustada teadlikult tervisliku ja jätkusuutliku tarbimise õpetamisesse võimalikult noortele. 1,7 miljonit eurot eraldatakse teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmiseks ja seeläbi toidu tootmise toimepidevuse ning roheülemineku toetamiseks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta